Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
Meie visioon ja teenused Säästlikus igapäevaelus Säästev Areng Innovatsioon Ettevõtte Ainulaadsuse Masin
 

Energia arukad tarbimis-harjumused algavad kodust. Eesti keskmiste näitajate järgi kulub perekonna eelarvest soojusele ja elektri-energiale kokku ca 12%, Euroopa Liidus on see suhe 2-3%.
Reeglina on keskmise pere aastane elektrikulu 3 500- 5 500 kWh piires (siin ei sisaldu elektrikütet), mis kululiigiti jaguneb järgnevalt:

  •  Elektriline saunakeris 1 000–1 500 kWh
  •  Toidu valmistamine 800–1 000 kWh
  •  Sügavkülmik 900–1 200 kWh
  •  Külmik 400–500 kWh
  •  Pesumasin 400–500 kWh
  •  Nõudepesumasin 400–500 kWh
  •  TV ja stereoseadmed 200–300 kWh
  •  Valgustuseks 400–500 kWh
  •  Triikimine ja koristamine 200–300 kWh

Pere poolt aasta jooksul tarbitud soojusest, mis on ca 20 000 kWh, kulub küttele 40-50%, ventilatsioonile 20-25% ning soojale tarbeveele 15-25%.

Kodutarbijate elektrienergia kulu jaotus protsentuaalselt

Pisut täpsema ülevaate sellest, kui palju erinevad kodumasinad elektrit tarbivad ja kui palju see maksab, annab 2006.a. Elektrilehes avaldatud tabel.
Kodumajapidamise energia lõpptarbimine moodustas 2002.a. erinevate majandusharude hulgas 46% (elektrienergia osakaal oli vastavas lõpptarbimises 30% ja soojuse osakaal 16,5%).
Kahjuks suur osa kasutatavast energiast sageli lihtsalt raisatakse.
Igapäevaste majapidamistoimingute kõrval on kasulik võimalikult sageli jälgida kui palju ja kuidas te tarbite oma kodus elektrit, soojust ja vett.
Senised tarbimistavad on valdavalt kujunenud tingimustes, kus energia hind oli põhjendamatult madal.
Praeguseks on nii elektrienergia, soojuse kui ka vee hind tõusnud sedavõrd kõrgele, et väärate tarbimistavade muutmine on igati põhjendatud.
Kõige lihtsam viis säästa energiat ja vähendada oma kommunaalkulusid on loobuda tarbetust ja liigsest energiakasutamisest.
Lihtsate nippide all käsitletakse energiakokkuhoiu võimalusi, mille rakendamiseks ei ole tarvis teha kalleid investeeringuid – piisab vaid oma käitumisharjumuste muutmisest.
Paljudel on juba praegu võimalik jälgida ja reguleerida elektrienergia ning vee tarbimist korteriarvesti järgi.
Enim esineb raiskamist tilkuvate kraanide, lekkivate WC-loputuskastide ning valesti valitud valgustite võimsuse tagajärjel.
Kodutarbijate hulgas on praegu ilmne trend elektriliste majapidamismasinate kiirele lisandumisele, mis oletatavasti jätkub ka lähiaastatel. Tänu paljudes maailma riikides kehtivatele energiatõhususe nõuetele on kaasaegsete majapidamismasinate elektriline tarbimisvõimsus juba vähenenud. Uute kodumasinate soetamisel peaksid tarbijad valima selliseid mudeleid, mille hilisemad ekspluatatsioonikulud kujunevad kõige väiksemaks.
Viimasel kümnendil on korterelamute elanikele olnud suurimaks väljaminekuks maksed soojusenergia tarbimise eest, millega seoses oleks pidanud juba aastaid tagasi vähendama hoonete soojakulusid.
Soojuse kokkuhoiuks peaks kogu majarahvas tegema koostööd, sest see kokkuhoid avaldub soojusmõõtja kaudu, mis on reeglina kogu majal ühine.
Energiasäästuks elamutes on erinevaid meetmeid väga erineva kasuteguriga. Milliseid meetmeid peaks rakendama, sõltub väga palju väljakujunenud olukorrast ning elanike rahalistest võimalustest ja vajadustest.
Iga plaanitud meetme puhul tasub kaaluda järgmisi aspekte:

  •  maksumus (suhteliselt odav või kallis – oleneb omaniku rahalistest võimalustest);
  •  teostatavus (vajab või ei vaja spetsialiseeritud firmat);
  •  mugavus (parandab oluliselt või ei paranda);
  •  tasuvusaeg (suhteliselt lühike (kuni 2 aastat) või pikk (üle 7 aasta)).

Selleks, et anda majanduslikult õigeid soovitusi, tuleb eristada need tööd, mida on vaja teostada hoone üldiseks korrastamiseks, võimalikest energiasäästu meetmetest.
Iga energiasäästumeetme mõju peaks arvestama eraldi, kuigi see ei ole alati võimalik. Erinevad meetmed võivad üksteist vastastikku mõjutada ja summaarne sääst on tavalisest väiksem, kui kõigi rakendatavate meetmete säästude summa.
Eriti kehtib see automatiseerimise ning käitumis-harjumiste muutmise puhul. Säästu, mis tagab elukvaliteedi tõusu, on raske mõõta.
Kõige elementaarsem on arvutada energiasäästu mõõdetud energia tarbimiste vahega enne ja peale meetmete rakendamist, reaalsema tulemuse saab kui leida lihtne tasuvusaeg arvestades tehtud investeeringuid.
Viimase meetodi tulemuse saame veel täpsemalt kui arvestada igapäevases majanduselus paratamatult eksisteerivat inflatsiooni mõju.

Allikas : kokkuhoid.energia.ee

 


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it