Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
Meie visioon ja teenused Säästlikus igapäevaelus Säästev Areng Innovatsioon Ettevõtte Ainulaadsuse Masin
 

Inimese soojusliku mugavuse ruumis määravad:

  •  Ruumi sisetemperatuur
  •  Õhu suhteline niiskus
  •  Õhu liikumiskiirus
  •  Inimese aktiivsus s.o. soojaeritus
  •  Riietuse soojapidavus

Elamu sisekliima on kompleksne mõiste. See ühendab endas õhu füüsikalised parameetrid (temperatuur, niiskus, õhuliikumise kiirus), saasteainete sisalduse, müra ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid. Nende hulgas ongi keskne koht õhukvaliteedil kui tervikul. Õhurežiimi kontrolliks peaks ruumis olema korralik termomeeter ja niiskusemõõtja.

2002.a. lõpus võeti Euroopa Liidus vastu uus direktiiv (Directive 2002/91/EC ), mis käsitleb hoonete energiavajadust ja selle optimeerimist ning mille eesmärgiks on kutsuda liikmesriike üles hoonete energiakulu optimeerimisele.

Energia tarbimise taseme määravad hoone asukoht, orientatsioon, mõõtmed ja mahuline lahendus, mis kestavad muutumatul kujul sageli saja aasta vältel. Seega peaksid hoone energiavajaduse arvutusmeetodid arvestama:

  • Hoone konstruktsioonide soojusjuhtivust
  • Kütet
  • Õhu konditsioneerimist
  • Ventilatsiooni
  • Valgustust (teatud juhtudel)
  • Hoonete asendi määratlemist
  • Päikeseenergia kasutamist
  • Loomulik ventilatsiooni
  • Hoone sisekliimat

Hoone sisekliima

Inimesed ehitavad hooneid,et eraldada ennast väliskeskkonnast. Selle juures on oluline, et oleks tagatud inimeste ohutus ja mugavus nendes hoonetes ning aina rohkem pööratakse tähelepanu energiatõhususele, et soovitud tulemus saavutatada võimalikult väikese energiakuluga. Inimese soojusliku mugavuse ruumis määravad:

  •  Ruumiõhu temperatuur
  •  Ruumiõhu niiskussisaldus
  •  Ruumiõhu koostis ( õhu keemiline koostis ja saasteainete hulk õhus)
  •  Õhu liikumiskiirus ruumis
  •  Ruumi sisepindade temperatuurid

Eelloetletud tingimuste tagamine toimub asjatundlikult kavandatud ja ehitatud ning ka ekspluateeritud ehituskonstruktsioonidega, kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse või vajadusel ka õhu konditsioneerimissüsteemidega.

Õhu konditsioneerimissüsteemid võimaldavad õhu temperatuuri, niiskuse ja puhtuse hoidmist etteantud tasemel. Tuleb aga öelda, et õhu niiskussisalduse hoidmine etteantud piirides (näiteks 30 – 60 %) on küllalt kallis protsess ja eluruumide juures tavaliselt konditsioneerimist ei rakendata, vaid püütakse läbi ajada lihtsamate vahenditega nagu tuulutamine või ka autonoomsete niisutusvahendite kasutamine.

Sisekliima standard

Eesti standard EVS 839 „Sisekliima“ on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel samanimelise Eesti ehitusprojekteerimisnormide EPN 12.2 eelnõu põhjal. Erinevused on põhiliselt redaktsioonilist laadi.

Standard on kasutuses 2003. aastast. Standard sisaldab hoonete sisekliima parameetritele ja tingimustele esitatavaid nõudeid, mis on määratud elu- ja aavalike hoonete projekteerimisel, ekspluateerimisel ja ekspertiiside tegemisel kasutamiseks.

Kõigepealt on vaja tutvustada mõnimgaid sisekliima iseloomustamiseks kasutatavaid mõisteid.

Me kõik oleme kogenud, et inimesed on erinevad, tunnetavad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Üheaegselt ruumis viibivatest inimestest võib mõni tunda jahedust, samal ajal on mõne jaoks liialt soe. Võimatu on saavutada olukorda, kus kõik oleksid täielikult rahul, või õigem on öelda, et sellise olukorra saavutamine läheks ebamõistlikult kalliks. Reaalsem on taotleda olukorda, kus oleks võimalikult palju rahulolevaid inimesi. Statistiliste uuringute põhjal on selgitatud erinevate sisekliima olukordade juurde antavaid hinnanguid, samuti rahulolematute hulka. Nende uuringute põhjal on võetud kasutusele mõisted:

* Oodatav rahulolematuse tase, PPD (predicted percentage of dissatisfied) – indeks, mis väljendab tõenäolist suures inimrühmas soojuslikku ebamugavust tundvate inimeste suhtelist arvu, %.
* Oodatav mugavustunde indeks, PMV (predicted mean vote) – indeks, mis väljendab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-punktilises skaalas:

1. Kuum +3
2. Soe +2
3. Kergelt soe +1
4. Mugav 0
5. Kergelt jahe -1
6. Jahe -2
7. Külm -3

Inimese soojusliku mugavuse määravad põhiliselt:

  •  Operatiivne temperatuur
  •  Õhu suhteline niiskus
  •  Õhu liikumiskiirus
  •  Inimese aktiivsus
  •  Riiete soojapidavus

Siinkohal peab ehk põgusalt tutvustama operatiivse temperatuuri mõistet, mis on võetud kasutusele lisaks ruumitemperatuurile. Olukordades, kus ruumis esineb jahedaid pindasid, näiteks vähese soojapidavusega aknaid, tunneb inimene nende pindade tsoonis külma kiirguse tõttu ebamugavust vaatamata normaalsele ruumitemperatuurile. Operatiivne temperatuur väljendabki kombinatsiooni ruumitemperatuurist ja jahedatest pindadest. Ruumide siseõhu temperatuur on siiski põhiline inimese soojuslikku mugavust mõjutav tegur.

Olenevalt ruumi füsioloogiliselt optimaalse soojusliku keskkonna tagamise tingimustest jaotatakse ruumid kolme klassi: A, B ja C. Klass A on kõige kõrgemate nõudmistega s.o. kõige väiksemate sisekliima lubatud kõrvalkalletega variant ja seega ka kõige kallim. Klass C on aga kõige selles suhtes kõige „liberaalsem“. Näiteks oodatav rahulolematuse tase PPD on klassil A kuni 6%, klassil B kuni 10% ja klassil C kuni15%. Hoone kavandamisel peab tellija projekteerijale ette andma, millise klassiga hoonet ta soovib.
Allikas: kokkuhoid.energia.ee

Ruumi sisetemperatuur

Elamu sisekliima tähtsaim tegur on õhutemperatuur, mis annab organismile vajaliku soojusliku tasakaalu. Seega peab ruumi õhutemperatuur olema lähedane füsioloogiliselt optimaalsele ja looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervise ja teovõime.

Üha rohkem inimesi veedab põhilise aja ööpäevast siseruumides. Uurimused on näidanud, et polegi sellist ruumi, kus kõik ruumis viibijad hindaksid soojusolukorda ideaalseks. Ka kõige optimaalsemates tingimustes pole 5-6% inimestest soojusolukorraga rahul. Nimelt on teada, et vanemad inimesed, kelle ainevahetusprotsess on aeglasem, nõuavad 1-1,5°C võrra soojemat tuba. Ka naised soovivad mõnevõrra soojemat tuba võrreldes meestega. Suvetingimustes inimesed kohanevad keskeltläbi 2-2,5°C võrra kõrgema temperatuuriga.

Eesti sisekliima ehitusnormides on talvetingimustes ette nähtud eluruumide siseõhu temperatuuriks +22°C. Sõltuvalt hoone klassist, võib õhutemperatuur talvetingimustes mõningal määral kõikuda. Madalama klassiga hoonetel võib see olla piirides +19°C kuni +25°C, kõrgema klassi puhul +21°C kuni +23°C. Tervisekaitse seisukohast sätestab õhutemperatuuri eluruumis vabariigi valitsuse määrus «Eluruumidele esitatavad nõuded», mis ütleb, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi. Kuigi energia kokkuhoid ja kulutuste vähendamine kütteks on väga tähtsad, kuid inimeste heaolu ei tohi nendele ohvriks tuua. Välistemperatuuril üle +22°C ei tohi eluruumi temperatuur ületada +27°C.

Õhutemperatuur oleneb elamu välispiirete soojapidavusest (seintest, akendest, ustest, põrandast, laest ning küttest ja muudest soojaeraldustest ruumidesse. Samas on tähtis, et piirete temperatuur oleks võimalikult lähedane õhutemperatuurile. Õhutemperatuuri peaks saama igas toas reguleerida.

Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust. Vajalikku õhutemperatuuri aitab soojakao vähendamise arvel tagada ka õigesti valitud soojustusmaterjal. Samuti mõjutab (tõstab) ruumi õhutemperatuuri tubadesse paistev päike. Soojal aastaajal nõuab see ruumide jahutamist, külmaga hoiab kokku küttekulusid.
Allikas: kokkuhoid.energia.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it