Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
Meie visioon ja teenused Säästlikus igapäevaelus Säästev Areng Innovatsioon Ettevõtte Ainulaadsuse Masin
 

Ebapiisav ventilatsioon võib põhjustada inimestel haigusnähtusid. Piisava õhuvahetuse tagab hästi töötav ventilatsioonisüsteem.

Olenevalt hoone ruumide otstarbest võib õhu saastumise põhjuseid olla erinevaid - näiteks eluruumides on põhiliseks saastajaks inimene ise, kes tarvitab õhus olevat hapnikku ja eraldab ise süsihappegaasi. Samuti on eluhoonetes ruume - näiteks santehnilised sõlmed ja köögid, kust on vaja eemaldada liigne niiskus ja aroomid.

Normaalse siseõhu tagamiseks eluruumides saab ventilatsiooni kavandamisel juhinduda ventilatsiooni projekteerimise standarditest EVS 845-1;2 ja 3:2004. Reeglina toimub õhu väljatõmme köögi ja olmeruumide kaudu ja värske õhk taastub tubade kaudu. Vanemates elamutes toimub väljatõmme loomuliku ergutusega ja värske õhk taastb ruumidesse läbi ehituskonstruktsioonide ebatiheduste. Uuemates on väljatõmbe ergutamiseks paigaldatud väljatõmbeventilaatorid ja tubade välisseintesse on paigaldatud värske õhu restid. Kui reste paigaldatud ei ole, väheneb õhuvahetus tunduvalt uute tihedate akende paigaldamise korral kui ei toimu pidevat tuulutamist akende avamise teel. Sel juhul saavutatakse küll soojusenergia kokkuhoid, kuid seda tervise arvel. Üpris levinud on ruumiõhu niiskussisalduse tõus ja sellega kaasnev hallitusseente vohamine välispiirete külmasildade kohal.

Need mõlemad lahendused on ka energiat raiskavad, sest ruumidesse antav värske välisõhk tuleb küttesüsteemiga kütta toatemperatuurini ja siis lastakse see soojenenud õhk ventilatsioonišahtide kaudu otse atmosfääri. Otstarbekas oleks kasutada soojustagastiga ventilatsiooniagregaate, kus väljatõmmatavast õhust võetakse soojus ja kasutatakse see sissepuhutava õhu või näiteks tarbevee soojendamiseks. Soojustagastiga süsteemid on levinud eramuehituses, kuid pole kasutust leidnud kortermajade puhul, kuigi ventilatsiooniõhu soojendamiseks kuluv energia moodustab 1/4 kuni 1/3 kogu kütteks kulunud energiast ja soojustagastite kasutegurid on piirides 60 - 90 %. Olemasolevate kortermajade puhul on soojustagastiga ventilatsioonisüsteemide juurdeehitamine muidugi komplitseeritud ettevõtmine.

Eelnimetatud standardis on toodud eluruumide sisekeskkonna ja ventilatsiooni normatiivarvud: Elutubadesse ja söögitubadess antava välisõhu kogus peab olema 0,5 l/s ruutmeetri kohta, magamistubadesse 0,7 l/s ruutmeetri kohta. Magamistubades on õhuhulk seotud veel inimeste arvuga ja iga inimese kohta tuleb värsket õhku anda vähemalt 6 l/s. Väljatõmbeõhu kogused on normitud järgmiselt: Vannitoast või pesemisruumist 15 l/s, WC-st 10 l/s, köögist 20 l/s kui pliidi kohal on varikate, kui varikate puudub - 50 l/s. Põhimõtteliselt tuleb ventileerida kõiki ruume, näiteks trepikodades peab õhk vahelduma 2 tunni jooksul ja külmades keldrites on vaja lik õhu vahetus 0,2 l/s ruutmeetri kohta.


Ventilatsiooni põhimõtted

Milline on hea ventilatsioon?

  •  Õhk liigub puhastest ruumidest saastunud ruumide poole.
  •  Ruumi õhk on välisõhu suhtes alarõhu all (takistab niiskuse tungimist hoonesse).
  •  Rõhuvahe peaks siiski olema alla 20 Pa, et ei oleks raskendatud uste ja akende avamine ning et õhuvoolud ei tekitaks segavat müra.
  •  Ventilatsioon töötab pidevalt ja selle intensiivsust võib vajaduse korral reguleerida.
  •  Ventilatsioon töötab ilma tuuletõmbuseta, on hääletu ja lõhnatu.
  •  Ventilatsioon on energiaökonoomne (peaks toimuma soojuse tagastamine).
  •   Ventilatsioonisüsteemi on hõlbus kasutada ja hooldada.

Elamute ventilatsioonisüsteemid

  •  Loomulik väljatõmbeventilatsioon.
  •  Loomulik väljatõmme, mida on tugevdatud pliidiventilaatoriga.
  •  Sundväljatõmbeventilatsioon.
  •  Sundväljatõmme koos pliidikummiga.
  •  Sissepuhke ja väljatõmbe sundventilatsioon, mis on varustatud soojustagastiga.
  •  Õhkküttega ja/või soojuspumbaga ühendatud ventilatsioonisüsteem.

Mis on mis ventilatsioonisüsteemis?

  •  Kalorifeer – seade õhu soojussisalduse suurendamiseks.
  •  Jahutuspatarei – seade õhu soojussisalduse vähendamiseks.
  •  Filter – seade õhu puhastamiseks.
  •  Pliidikumm – kate pliidi või muu köögiseadme kohal liigsoojuse, kõrbesuitsu ja aurude eemaldamiseks, mille sisse paigaldatakse rasvapüüdmisfiltrid.
  •  Soojustagasti – seade, kus väljatõmbeõhu soojust kasutatakse sissepuhkeõhu soojendamiseks.
  •  Ventilaator – labadega ja rootoriga varustatud masin õhu teisaldamiseks. Tüübilt jagunevad:
  •  Tsentrifugaalventilaatorid;
  •  Telgventilaatorid.
  •  Kanaliventilaatorid


Lihtsad nipid

  •  Ära paiguta mööblit või muid takistusi ventilatsioonisüsteemi õhuvõtu kohtade ette.
  •  Sulge hoolikalt kamina siiber kui kaminat ei kasutata, vältimaks tuuletõmbust.
  •  Sulge ventilatsiooniavad ja uksed ruumides, mida kasutatakse väga harva, et hoida kokku jahutus- ja küttekulutusi.

Allikas : kokkuhoid.energia.ee


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it