Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
Meie visioon ja teenused Säästlikus igapäevaelus Säästev Areng Innovatsioon Ettevõtte Ainulaadsuse Masin
 

Soojuse kulu hoone või korteri kütmiseks sõltub hoone suurusest, tehnilisest seisukorrast, temperatuuride vahest ruumis ja õues ning hoone küttesüsteemist.

Eesti paiknemine kliimavöötmes, kus nelja kuu keskmine välisõhu temperatuur jääb alla 0°C, loob olukorra, et peame oma eluruumide kütmisele kulutama aasta jooksul märkimisväärse summa oma sissetulekutest. Keskmine Eesti pere kulutab küttele viiendiku oma sissetulekust. Põhjamaades on see kulu mitu korda väiksem. Siin ei ole põhjus ainult meie sissetulekute erinevuses, vaid ka majad on ehitatud erineva kvaliteedi ja soojuspidavusega. Uuringute tulemused on näidanud, et kui väike-elamu elueaks võtta 50 aastat ja elamiskuludeks 100%, siis 20% kulub sellest maja soetamiseks ning 80% kasutuskuludeks. Viimasest omakorda kulutatakse küttele ca 60%.

Oma eramus kasutame soojuse tootmiseks looduslikest ressurssidest põhiliselt kütust ja vett. Korterite soojusvarustus on tavaliselt organiseeritud tsentraliseeritult kas lokaalse katlamaja või kaugküttevõrgu kaudu. Oluline on rõhutada, et hoone küttesüsteem on üks tervik, mille rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda kogu hoone seisukohast. Süsteemi üksikute osade muutmine avaldab kohe mõju mitte-muudetavale osale.

Eesti sisekliima ehitusnormides on talvetingimustes ette nähtud eluruumide siseõhu temperatuuriks +22°C. Tervisekaitse seisukohast sätestab õhutemperatuuri eluruumis vabariigi valitsuse määrus «Eluruumidele esitatavad nõuded», mis ütleb, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi. Energia kokkuhoid ja kulutuste vähendamine kütteks on väga tähtsad, kuid inimeste heaolu ei tohi nendele ohvriks tuua.


Küttesüsteemis saab energiat säästa järgmiste abinõudega:

  •  küttesüsteemi töö ajaline ja kvalitatiivne reguleerimine
  •  jaotussüsteemi kadude vahendamine
  •   seadmete efektiivsuse suurendamine

Paljudes riikides on jõutud nii kaugele, et tavalisele soovijale on kättesaadavad majad, mille küttekulu on tavalisest kuni 75% väiksem. Eestis võime lugeda harjumuspäraseks, et hästi ehitatud 150 m² pereelamu kütmiseks (soe vesi + ruumiõhk) kulub aastas 20 000 kWh energiat, mis teeb erikuluks 133 kWh/m² aastas. Halvema ehituse puhul võib see näitaja olla kergesti ka 300 kWh/m² aastas. Innovatiivsete ehituste puhul oleks aga hoonete kütmiseks vaja kulutada alla 50 kWh/m² aastas.

Renoveeritud ja tugeva ühistuga korterelamus kulub küttele kuni neljandiku võrra vähem raha kui renoveerimata majas. Stabiilse hinnaga kvaliteetne soojusvarustus on meie kliimavöötmes möödapääsmatu vajadus, mille poole püüelda. On tehtud arvutusi, et keskmine aastane soojuskulu renoveeritud majades on 306 kWh/m² , renoveerimata majas on see 386 kWh/m² , seega soojuse kokkuhoid on umbes 20%. Tegelik sääst on veelgi suurem, kuna renoveeritud elamutes on sisetemperatuur paar kraadi kõrgem.

Tuleb silmas pidada:

  • iga hoone on omalaadne ning saavutatava säästu suurus sõltub eelkõige hoone renoveerimiseelsest olukorrast
  • soojuse kokkuhoiuks tehtud kulutused tasuvad end ära vaid juhul, kui majas on kaasaegne automaatne soojussõlm ja soojusarvesti
  • soojuse kokkuhoidu võimaldab ka öise temperatuuri vähendamine mõne kraadi võrra - ühe kraadi võrra madalam temperatuur annab küttekulu kokkuhoidu 5-7%
  • lisaks mõnusamale elukeskkonnale tõuseb ka renoveeritud majas asuva korteri hind

Allikas : kokkuhoid.energia.ee

Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast/soojussõlmest, torustikest, armatuurist ja kütteelementidest (radiaatorid). Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust oluliselt. Vedel- ja gaasikütusel töötavate kuumaveekateldele esitatud tehnilised tingimused ning nende märgistus on esitatud MKM määrus nr.21 , 26.01.2004

Küttekulujaoturid

Olukorras, kus arvestus toimub ruutmeetrite järgi, annavad mõnede teadlikute inimeste katsed energiat kokku hoida, reeglina tagasihoidlikke tulemusi. Küttekulude individuaalne arvestamine võimaldab maksta soojuse eest vastavalt selle tegelikule tarbimisele.

Kokkuhoiu kasutegur on seda suurem, mida selgemalt ilmneb individuaalse tarbimise osatähtsus, s.t., mida rohkem oleneb soojusarve suurus tarbijast enesest. Inimene peab hakkab mõtlema, kas ja kui palju sooja tal vaja on. Küttekulu individuaalse reguleerimise eelduseks on, et radiaatorid on varustatud termostaatventiiliga.

Kui elanikele teadvustada, et iga kraad +20ºC-st allapoole tähendab 5% vähem küttekulu ja iga elaniku tarbimist on võimalik individuaalselt fikseerida, muudavad paljud oma tavapärast käitumist. Ühe elamu piires võivad elanike erinevatest tarbimisharjumustest ja ebamõistlikust tarbimisest (näit. kui ruumi temperatuuri reguleerimiseks hoitakse akent pidevalt õhutusasendis) tingitud korterite tegelikud küttekulud erineda kuni 5 korda. Harva unustatakse kodust väljudes valgustus põlema, sest teatakse, et selle eest tuleb igaühel vastavalt tarbimisele maksta. Sama tendentsi on märgata ka nendes elamutes, kus kasutatakse individuaalset soojuse mõõtmist. Temperatuuri hoidmine tööl viibides, magades jne. kuni 5 kraadi tavapärasest toatemperatuurist allpool annab kuu lõpuks elanikule märgatava rahalise säästu. Individuaalse mõõtmisega elamu soojuse kulu tervikuna võib väheneda kuni 30%.

Küttekulujaoturid monteeritakse maja kõikide korterite kõikidele radiaatoritele küttekeha termilisse keskpunkti. Need mõõdavad küttekeha temperatuuri ja annavad ruumi temperatuuri arvesse võttes tarbimisest sõltuva mõõtjanäidu. Tavaliselt ei ole küttekulujaoturid ettenähtud kommertsmõõtmisteks.

Mõõteriistade kohandamiseks küttekeha tüübi, suuruse ja võimsusega tuleb arvestada nn. hindamistegureid. Erandjuhtudel võib arvestuses kasutada veel täiendavat tegurit, mis arvestab korterite paiknemisest tulenevaid tingimusi. Küttekulujaoturitel on 10-aastase töövõimega patareid. Mõõteseadmete ülespanekuks on esmalt tarvis maja küttesüsteemi projekti ning seejärel tuleb pöörduda kütteseadmeid pakkuva ettevõtte poole.

Arvestuskuu soojakulud jaotatakse tarbimisest sõltumatuks ja tarbimisest sõltuvaks osaks. Seega koosneb igale korterile langev soojusenergia kuluosa kahest osasummast, mis arvutatakse järgmisel viisil:

  • Tarbimisest sõltumatu osa arvutatakse kuluna elamispinna 1 ruutmeetri kohta. Seda summat korrutatakse iga korteri elamispinna suurusega ja nii moodustub iga korteri esimene osasumma.
  • Tarbimisest sõltuv osa - küttekulujaoturi aktuaalse tarbimiskoguse ja eelmise kuu näidu vahelise erinevuse alusel arvestatakse arvestussüsteemi kohaselt kõigi soojakuludes osalejate poolt tarbitud kogused. Neid tarbitud koguseid korrutatakse lõpuks hindamisteguriga ja leitakse niiviisi arvestuslik kogus. Teine osasumma jagatakse kõigi arvestuslike koguste üldsummaga ja leitakse ühiku hind. Iga korteri arvestuslike koguste summat korrutatakse ühiku hinnaga ning sellega moodustub iga korteri teine soojakulu osasumma.

Allikas: kokkuhoid.energia.ee


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it