Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
 
Tagasi
Soojuspumpade kasutamine korruselamute kütmiseks – poolt ja vastu09.09.2009

 

Arukaid ja efektiivseid võimalusi on korrusmaja kütmiseks tsentraalkütte kõrval vähe. Kindlasti ei ole arukad korterite kaupa küttelahendused , ükskõik millised need lahendused ka ei oleks. Korrusmajadel peab olema kindlasti ühine küttelahendus, sest siis on võimalik alati muuta kütteallikat ning ühine lahendus on alati ka odavam nii rajamis- kui ka ekspluatatsioonikuludelt.

Soojuspumbad on üheks võimalikuks alternatiiviks tsentraalsele küttele. Senised soojuspumpadega korrusmaja lahendused on näidanud küttesüsteemide efektiivust, kus toodetava soojusenergia maksumus , arvestades ka rajatud küttesüsteemi amortisatsiooni, jääb kordades väiksemaks praeguse tsentraalse soojuse maksumusest. 

Seega soojusallika olemasolu määrab ära, kas soojuspumbasüsteemi on üldse võimalik rajada. Lasnamäe tüüpi linnaosades ei ole see tehniliselt võimalik. Seal on lahenduseks ainult ventilatsioonisoojuse kasutamine, kasutades ilma ventilatsioonisüsteemita elamutes igas korteris sõltumatut ventilatsioonisoojuspumpa või tsentraalse ventilatsioonisüsteemiga elamutes väikese võimsusega soojuspumpa tarbevee eelsoojendina soojussõlmes. 

Lahenduseks on ka elamust või elamutest kaugemal oleva vaba maapinna kasutamine. Sellisel juhul rajatakse kollektorsüsteem elamust eemale ja soojus tuuakse elamuni suurema läbimõõduga magistraaltorustiku abil. Kui soojust vajavaid elamud on rohkem, kuid elamute vahetus läheduses puudub vajalik maaala pinnasekollektori ehitamiseks on võimalik rajada pinnasekollektori ala ka 500-750 meetri kaugusele. Sealt tuuakse elamutsooni 150-200mm magistraaltorustik, kus iga elamu ühendatakse pinnasekollektori süsteemiga. Pinnasekollektori suurus peab vastama elamute poolt vajatavale soojushulgale. Selline pinnasekollektori rajamise lahendus teeb tema ehituskulu kindlasti kallimaks kuid arvestades, et lahendatakse sajakonna korteri küte ei ole ühe korteri kulutuste kasv võrreldes majalähedase kollektoriga väga suur. 

Kui pinnasekollektorit on võimalik korrusmajale rajada kuni 100 meetri kaugusele elamust on võimalik mõistlike kulutustega rajada efektiivne ja madalate ekspluatatsioonikuludega küttesüsteem. 

Korruselamutes kus puudub tsentraalne sooja tarbeveesüsteem , lahendatakse soojuspumpadega ainult elamu küte. Kui elamus peaks tsentraalne sooja tarbeveesüsteem rajatama on alati võimalik soojuspumbasüsteemi täiendada tarbevee soojendamise seadmetega.

Ühes küttesüsteemis võib olla kuni 8 soojuspumba moodulit, mis tagab soojuse elamutes soojuskoormusega kuni 450-500kW, mis vastab 120-130 le 70-80m2 korterile. Loomulikult on vaja sellise võimsuse tootmiseks ka vastav pinnasekollektor umbes 18 kilomeetrit ja vajalik maaala 2,3 ha. 

Tavaliselt lahendatakse ühe soojuspumbasüsteemiga kunagi EKE ehitusettevõtete poolt ehitatud 12,18,24 ja 36 korterilisi elamuid . 24 korterilise elamu küttekoormus on umbes 90 kw ning aastane energiavajadus küttele on 260MWh. Sellise elamu soojuspumbasüsteem koosneb kahes soojuspumbamoodulist ja vajaliku pinnasekollektori pikkuseks on 3500m ja vajalik on 4200m2 maaala. 

Soojuspumbasüsteem,mis tagab elamus soojuse olenemata kütteperioodidest aastaringselt ilma sooja tarbeveeta, rajamismaksumus on orienteeruvalt 25 – 27 000.- ühe korteri kohta koos käibemaksuga. Aastase vajaliku energiahulga 260MWh tootmiseks kulutab soojuspumbasüsteem radiaatorküttega elamus 80 MWh elektrienergiat. Ühe korteri küttekulud aastas on praeguse elektrienergia hinna juures umbes 4000.- krooni. Samas suurusjärgus on rajamiskulutused ja ekspluatatsioonikulud korterile ka teistsuguse korterite arvuga elamutes. 

Eelkalkuleerimiseks võib lähtuda rajamiskuludest ühele ruutmeetrile korterist 370.- 380.-/m2 koos km-ga ja ekspluatatsioonikuludest 60.-/m2 aastas. Soojuspumbasüsteemi pinnasekollektori elueaks võib võtta sada aastat ning kahjustada saavad teda vaid inimesed ise. Soojuspumba seadmete kõige olulisema osa kompressori tööressursiks loetakse 100 000 töötundi e. 20 -25 aastat. Nende numbrite järgi ning soojuspumba rajamiseks vastava maaala olemasolu korral on võimalik arvutada soojuspumbasüsteemi tasuvusaeg ja rajamise mõttekus. Kindlasti peab arvestama ka elektrienergia hinnatõusu pärast 2013 aastat kui energiaturg avaneb kuid ka vaatamata elektrienergia hinnatõusule jääb soojuspumba poolt toodetav soojusenergia odavaks. 

Paljud korteriühistud on aastatega saavutanud taseme, kus nad on võimelised investeerima soojuspumbasüsteemi rajamisse. Kindlasti on kütteprobleem just seal kõige teravam kus raha investeeringuteks on kõige vähem. Korralikult toimival korteriühistul on võimalus võtta pangalaenu, sest soojuspumbasüsteemi ekspluatatsioonilt saadav kokkuhoid võimaldab laenu normaalselt teenindada ning ka laenuperiood ei peaks olema üle kolme nelja aasta. Korteriühistud, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik laenu saada on lahenduseks ka soojuspumpa paigaldaja poolt ehitatav soojuspumbasüsteem, mis jääb soojuspumba paigaldaja omandusse ning kes hakkab müüma korteriühistule soojust, kus soojuse hinna sees oleks ka soojuspumbasüsteemi väljaostu maksumus. Kindlasti ei ole see lahendus rahaliselt nii soodne kui pangalaenu eest ehitatud küttesüsteem, kuid on samas võimaluseks neile korteriühistutele kellel muu lahendus puudub. 

Allikas: Movek Grupp


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it