Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
 
Tagasi
Passiivmajade arhitekt: energiasääst ei ole ainus eesmärk23.10.2009

Tänavusel Valkeakoski elamusmessil esitletud Paroc Luause nime kandev passiivmaja on Soome päritolu mineraalvillade tootja Paroc groupi ja Soome tehniliste uuringute keskuse VTT pilootprojekt, mille ehitamisel katsetati Paroci isolatsioonimaterjalide kasutamist passiivmajade ehitusel ja Paroci spetsialistide koostatud Paroci passiivmaja kontseptsiooni toimuvust Kesk-Soome klimaatilistes tingimustes.
Tegemist on suute akende ja iseloomulikult kumera katusega kahekorruselise ühepereelamuga, milles elupinda on 234 m2.
Hoone autoriks on noor Soome arhitekt, Soome Arhitektide Liidu (SAFA) liige Kimmo Lylykangas, kelle arhitektuuribüroo on spetsialiseerinud passiivmajade ehitusele. Paroc tarnis soojustusmaterjalid ja konsulteeris soojustusmaterjalide energiatõhususe ning tehniliste lahenduste osas.

Paroci näidismajad annavad ehituskogemusi

Parocil on küll pikaajaline kogemus madala energiatarbega hoonete ehitamisel, kuid nüüd on ettevõte seadnud eesmärgiks juhiste väljatöötamise veelgi energiasäästlikumate hoonete rajamiseks Põhjala kliimatingimustesse, mis võiksid kanda passiivmaja nime ja saada ka vastava sertifikaadi. Paroci passiivmaja kontseptsiooni katsetatakse praegu kuue näidismaja puhul, millest neli asuvad Soomes, üks Rootsis ja üks Leedus.
Passiivmaju on küll maailmas ehitatud alates 1989. aastast, kuid suurem osa neid asub Saksamaal ja Austrias, kus klimaatilised tingimused on hoopis teistsugused kui Põhja- ja Baltimaades. Saksamaal asuva Passiivmajainstituudi koostatud rahvusvahelise pasiivmaja standardi järgi võib passiivmajaks nimetada hoonet, mille maksimaalne kütteenergia vajadus on 15 kWh/m2a, kogu primaalenergia vajadus on 120 kWh/m2a ja õhutihedus n50≤ 0,6 h.
Rootsis, Norras ja Taanis on küll ehitatud Kesk-Euroopa kriteeriume järgivaid, sertifitseeritud passiivmaju, kõikjal Põhjalas ei ole see mõeldav.
„Mida kaugemale põhja suunas liikuda, seda vähem on passiivset päikeseenergiat. Piisavalt kaugele põhja poole minnes ei ole võimalik neid kriteeriume järgida, eriti eramajade ehitamisel. Seepärast on Põhjamaades välja töötatud omad, Kesk-Euroopa omadest väga erinevad passiivmajade kriteeriume, mis arvestavad Rootsi, Soome ja Norra ilmastikutingimusi,“ selgitab Lylykangas.

Passiivmaja Paroc Lupaus

  • Brutopind m2 290 m2
  • Brutomaht m3 1200
  • Akna- ja ukseavad/brm2 19,9
  • Välisseinad W/m2K 0,08
  • Põrand W/m2K 0,10
  • Katus W/m2K 0,07
  • Uksed W/m2K 0,7
  • Aknad W/m2K 0,75….0,84
    • suunaga lõunasse 21 m2
    • idasse 2 m2
    • läände 1 m2
    • põhja 34 m2
  • Õhutihedus n50 0,28 1h
  • Soojusvahetiga ventilatsiooni
  • efektiivsus % 87
  • Kütteenergia vajadus 23,8 kWh/m2a
  • (VTT arvutuste põhjal)
  • Primaarenergia vajadus a Ei ole veel lõplikult teada

Allikas: Kimmo Lylykangas, Riikka Holopainen, Jyri Nieminen, VTT 2008

Soomes on passiivmajade kriteeriumid

Soome kriteeriumide järgi, mille väljatöötajaks on VTT koos Pep-ga (Promotion of European Passive Houses), võib passiivmajadeks nimetada hoonet, mille kütteenergia vajadus on maksimaalselt 20…30 kWh/m2a, kogu primaalenergia vajadus maksimaalselt 120….140 kWh/m2a ja õhutihedus n50≤ 0,6 h.
Rootsis loetakse Lõuna-Rootsis asuvate passiivmajade kütteenergiatarbeks Pmax ≤ 10 W/m2, Põhja-Rootsis Pmax ≤ 14 W/m2. Seejuures tuleb alla 200 m2 hoonete puhul arvesse võtta ka hoone pindala: Pmax 200 = Pmx + 2 W/m2.
„Tegu pole mitte riikliku standardi, vaid pigem definitsooniga, mida üldse passiivmajaks nimetada võiks,“ rõhutab Kimmo Lylykangas.
Soomes on koostatud ka passiivmajade energiatarbe kaart, jagades riigi klimaatiliste tingimuste järgi kolmeks vööndiks. Põhja-Soomes, kus kõige madalamad temperatuurid langevad alla -30 ˚C, arvestatakse passiivmaja energiatarbeks maksimaalselt 30 kWh/m2a. Veidi soojemas Kesk-Soomes, kus kõige madalamad temperatuurid on -30….-25 ˚C, loetakse passiivmaja energiatarbeks maksimaalselt 25 kWh/m2a.
Helsingist ligi 150 km kaugusel asuv väikelinn Valkeakoski jääb Kesk-Soome alale ja seega järgiti ka Paroc Lupause ehitusel Kesk-Soome kriteeriume.
Madal energiatarve disainlahenduste abil
Millest alustada passiivmaja ehitamist? Kimmo Lylykangas rõhutab, et kõigepealt on vaja must-valgel üles tähendada, milliste näitajatega hoonet passiivmaja all mõeldakse. „Kriteeriumid on vaja paika panna, et kõik projektis osalejad, omanikust kuni ehitajani saaksid neist ühtemoodi aru.“
Seejärel koostab arhitekt tellija soove arvesse võttes oma joonised, mille põhjal tehakse esimesed energiatarbe arvutused. Energiatarbe mõttes kriitilised otsused tuleb vastu võtta juba disainimise algfaasis. Hoone suurus ja väliskuju, paigutus krundil, akende asetus ja pindala on energiatarbe seisukohalt võtmetähtsusega.
„Arvutused tuleks läbi viia niipea kui võimalik,“ rõhutab Kimmo Lylykangas. „Kui arhitektuurne kavand on lõplikult valmis, on pärast seda faasi võimatu teha hoonest passiivmaja – selle kuju võib olla liiga keerukas ja üldine planeering sobimatu.“
Lylykangase sõnul on põhilised arhitekti käsutuses olevad vahendid passiivmaja energiatõhususe saavutamiseks järgmised:

  • Kompaktne väliskuju;
  • Hea ja piisava paksusega soojustus;
  • Õhutihedus;
  • Soojusvahetiga sundventilatsioon;
  • Hästi soojapidavad uksed ja aknad;
  • Akende asetus ilmakaarte suhtes;
  • Hoone termaalmass (viimane on vajalikest omadustest kõige vähem tähtis, isegi vähem mõju avaldav kui akende avamine).

Samas rõhutab Lylykangas, et energiasäästutaotlus ei tohiks rikkuda arhitekti mõttelendu hoone välisilmet kavandades. Mehe sõnul peaks passiivmaja kavandades olema arhitekti eesmärk, et väljast vaadates ei oleks aru saada, et tegemist on passiivmajaga.
„Kui väliskuju muutmine teeb hoone igavamaks, ei tohiks seda energiatarbe huvides ümber teha – vähese energiatarbe saavutamiseks on ka teisi meetodeid,“ lükkab Lylykangas ümber levinud seisukoha, et ülimalt energiasäästliku hoone välisilmele ei tasu kõrgeid nõudmisi esitada. „Energiasääst pole hoonet kavandades kunagi ainus eesmärk. Kui see oleks nii, näeksid hooned hoopis teistsugused välja!“

Aknad vaadaku lõunasse

Paroc Lupause ehitusel viisid energiatarbe arvutused läbi VTT spetsialistid Jyri Nieminen ja Ilpo Kouhia spetsiaalse simulatsiooniprogrammi abil, mis võimaldab hoone ja selle erinevate osade toimimist lausa tunnikaupa jälgida. Selleks otstarbeks oleks võimalik olnud kasutada ka Passiivhaus Planning Package’i ehk PHPP-nimelist arvutisimulatsiooni, kuid Lylykangase sõnul eelistati VTT meetodit kui täpsemat ja suuremaid võimalusi pakkuvat.
VTT spetsialistidel on kavas hoonet järgneva kahe aasta jooksul jälgida, et selgitada välja ehitise tegelik energiatarve. Mõõdetakse hoone soojendamiseks vajalikku kütteenergia tarvet, vee soojendamiseks ja valgustamiseks kuluvat energiat, toatemperatuuri ning õhuniiskust.
Valkeakoski elamu puhul on tellija erisoov, et suurem osa maja aknaid vaataks põhja suunda, sest sellesse suunda avanes krundilt ilus vaade. See on passiivmajade puhul veidi ebatavaline, kuna hoone energiatarbe vähendamise huvides tuleks antud geograafilises asukohas suurem osa aknaid paigutada suunaga lõunasse või itta. Arhitekti sõnul oli see hea väljakutse. „Hoone asetus krundil võimaldas tõestada, et passiivmaja on võimalik ehitada ka valdavalt põhjasuunaliste akendega.“
Oluliseks eesmärgiks passiivmaja ehitamisel on teha hoone võimalikult õhutihedaks. Õhupidavuse huvides tuli kõik ehitustööd teha väga täpselt, tolerantsiga alla 1 cm. Paroc Lupause puhul saavutati isegi soovituslikust n50 ≤ 0,6 h suurem õhutihedus 0,28 h. Tüüpilise eramu puhul on see näitaja 2,0…4,0 h.

Lisasoojustus tõstab hoone maksumust

Hoone välisseinad on tehases valmistatud Fenntalo sõrestikelementidest, mis on soojustatud 410 mm paksuse Paroc eXtra kivivilla ja 70 mm paksuse Paroc WPS 3n tuuletõkke-kivivillaplaatidega. Lisaks heale soojapidavusele on selliste seinte boonuseks sisustuselementidena toimuvad laiad aknalauad. Fassaad on osaliselt krohvitud, osaliselt kaetud männilaudisega.
Kumerad Fennotalo katuseelemendid on valmistatud puitprussidest ning soojustatud samuti 650 mm paksuse Paroc eXtra tulekindla soojustusvillaga. Hoone vundamendi ehitamisel on kasutatud Soxlex-valmislahendust.
Põrandaalune on soojustatud 42 cm paksuse XPS-soojustusega, sest vundamendisüvis sai hoone tarbeks veidi liiga sügav. Selle taastäitmine pinnasega oleks aga arhitekti sõnul läinud maksma ligikaudu sama palju kui lisasoojustuse kasutamine.
Soojapidavuse huvides oli arhitekti eesmärk konstruktsiooni külmasildu võimalikult palju vältida. Selle nimel loobuti näiteks eraldi varikatustest terrasside kohal ja pikendati hoone katuseräästast nii, et see ulatuks terrasside kohale. Uste ja akende ümbruse viimistlemiseks seestpoolt kasutati lisaliistuga erilahendust. Aknad paigutati nii, et need sobiks tehases valmis tehtud sõrestikelementide vahele - olgugi et hoonet väljast vaadeldes ei ole see aimatav.
Uksed ja 2 + 2-klaasidega aknad on suuremalt jaolt avatavad, põhjasuunalised mitte.

 

Ehitustööde kvaliteet olgu tavalisest parem

Lisasoojustuste hulk ja soojapidavad uksed-aknad tõstavad traditsioonilise ehitisega võrreldes küll hoone maksumust, aga küttesüsteem lubab seevastu raha kokku hoida. Kokkuvõttes jäävad ehituskulud Kimmo Lylykangase hinnangul samasse klassi kui sama suure traditsioonilise eramu puhul. Hoone energiatarve on nii väike, et puudub vajadus traditsioonilise küttesüsteemi järele. Hoone kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks kasutatakse Enervent Greenairi soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi ja soojuspumpa, mis on ühendatud ühtsesse süsteemi. Lisasoojust on võimalik saada kaminast. Hoone küttekulud on jällegi väga madalad, jäädes 30…50 euro ringi kuus.
Algul oli küll kavas kasutada kütteks ja tarbevee soojendamiseks päikesepatareisid, kuid vastava tehnika soetamine oleks hoone ehitusmaksumust kõvasti tõstnud ja seepärast loobuti sellest plaanist. Arhitekti sõnul põhjustas ehitustööde käigus tehtud ümbermõtlemine ka suurima möödapaneku hoone ehitusel. Kuna küttesüsteemi muudeti, tuli veidi muuta ka katusekonstruktsiooni, kuna katuse konstruktsiooni kavandatud ventilatsioonitoru ei olnud enam tarvis sinna paigaldada.
„Kuigi passiivmaja ehitamisel pole ehitustööd keerulisemad kui tavalise eramu puhul, peab iga ehitusliku lahenduse kvaliteet olema tavapärasest pisut parem. Kuid nutikas disain ja hästi
kavandatud ehituslikud lahendused üksi ei taga kvaliteeti, need tuleb ehitajatel ka ellu viia,“ võtab Lylykangas Paroc Lupause ehitamisel saadud kogemused kokku.
Lisainfot Paroc Lupause passiivmaja ja passiivmajade ehituse kohta saab aadressidelt www.energiaviisastalo.fi ja www.passiiv.info .

Allikas: Ajakiri Ehitaja, Okt 2009
 


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it