Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
 
Tagasi
Energiasäästu varjatud võimalused Eestis06.09.2009

Tekst: Enn Uusen
Kuigi Eestis tarbitakse elaniku kohta vähem energiat kui nn vanades Euroopa Liidu riikides, on
selle kasutamise efektiivsuse näitajad meil üsna kehvad. Ka Eesti energiasäästu kavade erinevus
võrreldes Euroopaga seisneb selles, et me ei oska rakendada tõhusaid majandusmehhanisme.
Tänu energiatarbimise suurenemisele, uute energialiikide kasutuselevõtmisele ning intensiivsele
rakendamisele on elanike elukvaliteet pidevalt paranenud. Tööstusrevolutsioon, mille algusest
on möödas umbes 230 aastat, tähendas inimeste majandusalases tegevuses aurujõul töötavate
masinate kasutamise algust, tööalaste oskuste ja ka inimeste elukorralduse radikaalset muutust.
Veidi üle saja aasta tagasi lisandus inimtegevuse erinevatesse aspektidesse elektrienergia
tarbimine. Aatomienergia rakendamine inimkonna teenistusse on üpris hiline nähtus.
Energiatarbimise suurenemine on tõstnud loomulikult majanduslikku efektiivsust, mis on
sõltuvuses tehnoloogilisest efektiivsusest, kuid allutatud lõppkokkuvõttes ikkagi sotsiaalse
efektiivsuse kriteeriumidele, sest majanduse arendamine teenib ükskõik millise individuaalse
huvitatuse realiseerudes ikkagi ka üldisi sotsiaalseid eesmärke. Sotsiaalse efektiivsuse
kriteeriumid on arenguga seonduvad ja ajas muutuvad, sõltudes ühiskonnaliikmete
teadlikkusest, varustatusest usaldusväärse teabega, väärtushinnangutest, tarbimisharjumuste ja
hoiakute püsivusest või muutusest. Kahtlemata sõltub uute sotsiaalse efektiivsuse kriteeriumide
püstitamine sellest, milline on kodanike praegune suhtumine looduskeskkonna säilitamisse ja
loodusvarade säästlikku kasutamisse.
Arenenud Euroopa on jõudnud tasemele, kus olme ja majanduse suur energiamahukus nõuab
energiale kõrgemat efektiivsust, mille üheks paratamatuseks on rangete riiklike regulatsioonide
kehtestamine, energiakasutuse asjatundlik planeerimine ning tehnoloogia jätkuv
tänapäevastamine. Nii ongi energiasääst võtnud olulise koha arenenud riikide igapäevaelus ning
Euroopa Liidu energiapoliitikas. Eesti kui Euroopa Liidu liige ning suhteliselt suure
energiatarbimisega riik peab senisest täpsemalt hindama oma energiasäästu potentsiaali.
Kaudsete hinnangute kohaselt võiks energiasäästu potentsiaalis lugeda ca 30 protsenti praegu
tarbitavast primaarenergia kogusest, mis tähendab, et meie praegune heaolu ning majanduse tase
oleks säästlikuma tegutsemise puhul tagatav ka ligi kolmandiku võrra väiksema energiakoguse
puhul.
Milline on aga seis Eestis elektri tarbimisega? ASi Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste
tõdes, et näiteks nn vanades ELi liikmesriikides on energia tarbimine elaniku kohta suurem kui
Eestis ja seda nii elektri, soojuse kui ka vedelkütuste osas. «Kindlasti on siin erinevaid
põhjuseid, kuid ilmselt üheks peamiseks on erinevate riikide tööstuste struktuur. Eestis ei ole
üldiselt energiamahukat rasketööstust. Ja ilmselt pole ka meie majapidamiste
tarbimisharjumused nii paljude elektriliste majapidamismasinate kasutamiseni veel jõudnud,»
selgitas Meriste.
«Kuigi eks me areneme selles suunas vägagi kiiresti ning juba praegu on väga paljudes
majapidamistes elu ilma elektrita raske ette kujutada.»
Energia tarbimise kõrval on Meriste hinnangul aga vähemalt sama oluline ka see, kui
efektiivselt me energiat tarbime, ehk palju me kulutame energiat ühe ühiku SKP saavutamiseks.
«Seda näitajat kutsutakse ka energia intensiivsuseks. Ja selles osas on Eestis pilt suhteliselt
kehv, kuna meil tuleb SKP ühiku tootmiseks/saamiseks kulutada Euroopa keskmisest mitu
korda enam energiat.»
Üheks selgituseks on siinkohal Meriste väitel meie jätkuvalt madal SKP, mis on antud arvutuse
üheks komponendiks. «Samas on siiski ka energia säästlikumaks ja efektiivsemaks
kasutamiseks olemas Eestis suur potentsiaal,» tõdes ta.
Potentsiaalina võiks Meriste sõnul kohe välja tuua soojuse tõhusama kasutamise võimaluse.
«Meie praegu kasutusel olevad hooned tarbivad vähemalt 30-40 protsenti enam soojust kui
näiteks hooned Soomes või Rootsis. Vähe on meil koostootmist, mis tähendab tootmisviisi, kus
kütusest toodetakse samaaegselt nii sooja kui ka elektrit, sellega on aga võimalik
primaarenergiat paremini ära kasutada,» selgitas ta. Efektiivsemate tsentraalsete
küttesüsteemide kombineerimine, kus toimub koostootmine, annaks kindlasti praegusega
võrreldes oluliselt parema tulemi. «Tihti saab suhteliselt väikeste investeeringutega saavutada
olulist energia kokkuhoidu,» rääkis Meriste.
Tööstusettevõtetes saaks erinevate protsesside optimeerimise kaudu vähendada energiakulu ühe
tooteühiku kohta. Eelnevalt tuleks ettevõtetes teha energiaauditid, mille tulemusena ilmneksid
parendamist ja tõhustamist kõige esmalt vajavad tootmislõigud. Nii saaks suhteliselt väikeste
investeeringutega saavutada energia kokkuhoid.
Soojuse ja elektrienergia ülekandel tekkivate kadude osas on Meriste sõnul aga Eestis pilt
viimastel aastatel tunduvalt paranenud. Elektri ülekandeliinidesse on palju investeeritud, millega
vähendati kadusid minimaalsele tehniliselt saavutatavale tasemele.
«Elektri ülekandekadude vähendamisele aitaks kindlasti kaasa praegusest hajusama tootmise
arendamine,» rõhutas Eesti Energia keskkonnajuht.
Selgeid märke paremuse suunas on aga Eesti saavutanud soojusvõrkudes ja soojuskadude
vähendamisel. Kuigi võrgukaod Eesti ettevõtetes on ELi vanade liikmesriikidega võrreldes
samuti kõrgemad, oleme samas uute liikmete seas suhteliselt heal positsioonil.
Elanikkonna valmisolek säästmiseks sõltub Meriste sõnul nii teadlikkusest, energia hinnast kui
ka säästumeetmete hinnast. Teadlikkus ei tähenda ainult seda, kuidas oleks võimalik säästa, vaid
eelkõige seda, miks tuleks säästa.
Kõigile on selge, et vähem tarvitades maksad vähem, seondudes vaid inimese enda heaolu ja
sissetulekuga. Tänapäevase sotsiaalse efektiivsuse kriteerium dikteerib arusaamu, et energiat
säästes säästad loodust, säästlik tarbimine ei nõua tootmise intensiivset laiendamist, ressursside
mõttetut kulutamist ja keskkonna saastumist. Sotsiaalse efektiivsuse esiplaanile tõus tähendaks
eelkõige seda, et majandusliku ja tehnoloogilise efektiivsuse kriteeriumid tuleb senisest rohkem
seostada ning ka allutada ühiskondlikele vajadustele, meis kõigis peab aga tõusma vastutus
ühiskonna arenguga kaasnevate probleemide ees.
Kuidas jõuaks aga inimesteni informatsioon, et energia säästmine ei tähenda pimedas ja külmas
olemist, vaid enamasti üldse mitte kalleid tehnilisi lahendusi energiakulu vähendamiseks?
Inimeste suhtumine on Meriste sõnul seni kahjuks selline, nagu oleks energiasääst keeruline ja
kallis asi, parem sellest niikaua eemale hoida kui võimalik.
Seega võib öelda, et sellest tingituna ei ole Eesti elanike valmidus energiasäästuks eriti suur,
pealegi on energia võrreldes ELi teiste maade ja tegelikult ka meie endi kasvavate
sissetulekutega suhteliselt odav.
Me ei tunneta vajadust liikumapaneva teguri sünniks energiasäästuks, sest see ei tundu muutvat
meie heaolu.
Keskkonnakvaliteedi paranemisest me küll räägime, kuid energiasäästuga seda otseselt ei
seosta.
Eesti inimeste teadlikkus peab aga Meriste sõnul tõusma. Euroopa kogemuste najal see ka
toimub, kuid peame endale tunnistama, et see nõuab aega.
Meriste sõnul julgeb ta enesekriitiliselt isegi öelda, et energiasäästu praegused kavad pole
perfektsed ja parimad, kuid algus on tehtud ja ka riigipoolsed mõjutusvahendid tugevnevad.
Valmimas on näiteks energiasäästu sihtprogramm aastani 2013, kuid tuleks koostada ka
konkreetseid plaane, mis sisaldavad majanduslikke hoobasid või meetmeid energiasäästu
arenemise ja tõhustumise suunas. Eesti energiasäästu kavade erinevus ELi teiste riikide
kavadega võrreldes ongi Meriste sõnul see, et me ei oska rakendada tõhusaid
majandusmehhanisme.


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it