Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
 
Tagasi
Energiasääst ei tohi tulla sisekliima arvelt14.11.2010

 Vanemate korterelamute renoveerimisel on esmatähtis mõelda hoone ohutuse ja tervisliku sisekliima tagamisele, kirjutab ehitusinsener Targo Kalamees Postimehe erilehes Kodu ja Kinnisvara.
Tulenevalt Eesti klimaatilistest tingimustest ja tänapäevasest elustiilist veedavad inimesed suure osa oma ajast siseruumides. Seetõttu on sisekliima kvaliteet olulise tähtsusega. Halb sisekliima mõjutab ruumis viibivate inimeste enesetunnet, tervist ja töövõimet. Eriti tundlikud on sisekliimaprobleemidele haiged, vanurid ja lapsed.

Lähene terviklikult

Õhu saastatus ruumis sõltub saasteainete tekkimise ja eemaldamise kiirusest. Kuna saasteainete kontsentratsioon välisõhus on üldjuhul väiksem, saab siseõhku puhastada ruumide ventileerimise teel.

Enam kui 80 protsenti Eesti eluasemefondist on ehitatud pärast 1945. aastat ning eelkõige perioodil 1961–1990. Üle kahe kolmandiku eluruumidest asub korterelamutes. Seetõttu mängib Eesti eluasemefondi sisekliima hindamisel vanemate korterelamute olukord väga suurt rolli.

Vanemate korterelamute sisekliimaolukord ei ole kiita. Peamised sisekliimaprobleemide põhjused on puudulik ventilatsioon, probleemid küttesüsteemidega, hoonepiirete suur soojusläbivus ja hoonete suur energiakulu.

Vanemates korterelamutes olev loomulik ventilatsioon ei taga piisavat õhuvahetust – probleeme on nii välisõhu juurdepääsuga kui ka õhu väljatõmbega korteritest (probleem on suurim viimaste korruste korterites) ja ka õhuvahetushulga reguleerimisega.

Akende vahetus mõjutab vanemate korterelamute senise ventilatsioonisüsteemi toimimist oluliselt. Loomuliku ventilatsioonisüsteemiga elamutes oli ette nähtud kompensatsiooniõhu juurdevool läbi akende ja hoonepiirete õhulekkekohtade.

Uued aknad on õhupidavad ja akende vahetuse korral väheneb välisõhu juurdevool korterisse. Sellest tulenevalt ei suuda loomulik ventilatsioon tagada hoonetes nõutavat sisekliimat. Nõrk ventilatsioon või ventilatsiooni puudumine tähendab, et saastunud õhku ei eemaldata ruumist.

Seega ei ole kindlustatud inimese elutegevuseks vajaliku värske õhuvoolu hulk ja selle loomulik ringlemine ning ei ole tagatud tasemel mikrokliima.

Koos akende vahetamisega tuleb renoveerida ka ventilatsioonisüsteem. Otstarbekas on siseõhku mitte niisama välja puhuda, vaid selle abil soojendada sissepuhkeõhku, tarbevett või kütta siseruume.

Välisõhk tuleb tubadesse juhtida eelsoojendatult. Väljatõmbeventilatsiooni korral on seda lihtsam teha värskeõhuradiaatoreid kasutades.

Järgi kõiki nõudeid

Vanad ja reguleerimisvõimaluseta küttesüsteemid ei taga erinevates ruumides ja eri korrustel temperatuuri ühtlast jaotust. Hoonepiirete lisasoojustamisega peab alati kaasnema küttesüsteemi renoveerimine ja tasakaalustamine.

Tagada tuleb temperatuuri reguleerimise võimalus ruumipõhiselt ehk paigaldada radiaatoritele termostaadid.

Energiasääst ei tohi tulla aga sisekliima halvenemise arvelt. Enne individuaalsete soojusmõõturite paigaldamist tuleb teostada muud olulised renoveerimistööd.

Individuaalsed soojusmõõturid võivad viia ka sisekliima halvendamisele: vähendatakse ventilatsiooni õhuvooluhulka või jäetakse ruumid alaküttesse.

Suurim murelaps vanemates korterelamutes (eriti suurpaneelelamutes) on piirdetarindites olevad külmasillad. Välispiirete suure soojusjuhtivuse ja külmasildade tõttu võib välisseinte lisasoojustamist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimist pidada ohutu ja tervisliku sisekliima nõudeid arvestades ja energiasäästu soovides möödapääsmatuks.

Ehitiste renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõikide ehitisele esitatavate nõuete (mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga, tule- ja kasutusohutus, tervislikkus, hügieenilisus, keskkonnaohutus, müratõrje ja heliisolatsioon, energiatõhusus) täitmisele.

Lähenev talv on parim aeg korterelamule energiaauditi tegemiseks ja renoveerimisprojekti koostamiseks, et kevadel saaks alustada renoveerimistöödega. Läheneda tuleb terviklikult, pidades esmatähtsaks hoone ohutust ja tervisliku sisekliima tagamist, alles seejärel energiasäästu.

Energiaaudiitori ja projekteerija valimisel tuleb lähtuda eelkõige nende pädevusest ja seniste tööde kvaliteedist. Kokkuhoid uuringute ja projekti pealt võib hiljem väga kalliks maksma minna.

Mis on sisekliima?
• Sisekliima on ruumi keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, kiirguslike jm mõjude kogum.
• Osa nendest mõjudest on inimesele otseselt tajutavad, kuid mõningaid sisekliima mõjusid tajub inimene kaudselt.
• Rahuldava sisekliima korral tervist ohustavad tegurid puuduvad ja enamik inimesi tunneb ennast nendes ruumides mugavalt.
• Sisekliima kvaliteedi miinimumnõuete tagamiseks on määrustes, standardites ja juhendites kehtestatud piirsuurused. Sisekliimategurite piirsuurused võivad olla erinevad sõltuvalt sisekliima kvaliteediklassist.
• Näiteks eeldatakse uutelt ja renoveeritud hoonetelt paremat sisekliimat kui olemasolevatelt hoonetelt.
• Sisekliimat ja siseõhu kvaliteeti mõjutavad õhu keemiline koostis, saasteallikate sisaldus õhus, väliskliima, ruumide ja tehnosüsteemide kasutamine, koristamine, sisustus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, inimesed jms.
Allikas: Targo Kalamees
 


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it