Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
 
Tagasi
Kohila ökoküla rahastamine arendajatele veel ebaselge31.05.2010

Kuigi teisipäeval tuli Kohila valla volikogult otsus, et valla Salutaguse ja Angerja küla maadele planeeritav keskkonnatehnoloogia kompetentsikeskus, emissioonivaba tootmine ja loodussäästvate eluviisidega eluala arendus võivad töösse minna, pole selle finantseerimises veel selgusele jõutud.

"Nüüd on olemas juriidiline alus lepingute sõlmimiseks ning hakkame firmadega, kes kavatsevad seal tegutsema hakata, lepinguid sõlmima," rääkis Baltic Estate 1 esindaja Harald Kitzmann.

Kitzmann selgitas, et emissioonivaba tootmine ei avalda keskkonnale negatiivset mõju, seega ei tule külla metalli-, keemia- ega moodsat toiduainetööstust. "Elektri-, kütte- ja veevarustus on piirkonna tööstuse põhifookuses, kuna hakatakse varustama tervet äri ja tootmist ning elamisparki."

"Oleme arvestanud ligikaudu 1000 uue töökohaga ning 1500 uue elanikuga ökokülla. See on huvitav piirkond ka välisettevõtete jaoks, kuna Eestis on nende jaoks soodne maksupoliitika," ütles Salutaguse Land OÜ juhatuse liige Thomas Knopp.

Projekti eestvedajate sõnul on majanduslangus selle loomisele kaasa aidanud, kuna uues elurajoonis lubatakse madalaid eluasemekulusid. "Plaanime kommunaalkulusid piirkonna täieliku infrastruktuuri arendamisega vähendada," rääkisid nad.

Infrastruktuuri rajamine jääb arendaja hooleks
"Ajakava on praegu selline, et kümne aasta pärast on arendus valmis ja inimesed juba elamurajooni kolinud. See on meie ja kohaliku valitsuse visioon," lisas Kitzmann.

Kuidas aga projekti finantsmudel üles ehitada, pole veel arendajatele selge. "See tähendab, et kas isik maksab elamu eest 100% ettemaksu või on seal vahendaja, pole selge. Elamute müük paberil on üks valikutest, kuid see pole ainus," ütles Kitzmann.

"Üks asi on selge, et arendajal on leping kohaliku valitsusega, et meie vastutame infrastruktuuri rajamise eest ehk teede ehitamise, elektri-, vee- jms varustuse eest," kinnitasid nad.

"Läbirääkimised käivad Tallinna Tehnikülikooliga, kuna arenduse järgi on plaan luua kompetentsikeskus, et rakendada ka akadeemilisi saavutusi. Keskust on planeeritud ehitada ülikooli osana, kuid kompetentsikeskuses ei asu ainult ülikool, vaid ka ettevõtted ja kohaliku valitsuse esindus," lisas ta.

"Seega mitmed osapooled arendavad koos uusi võimalusi energia-, kütte- ja veevarustuse tootmiseks. Kohalik valitsus, Baltic Estate 1 ja TTÜ on praegu kindlad osapooled, kelle kohta võime praeguses etapis infot anda," sõnas Kitzmann.

"Kogu projekti eelarve on enam kui 100 miljonit eurot. Projekt hakkab kasumit teenima kahel viisil. Üks on kinnistu müük ning teine on juba kinnisvara ehk valmis elamute müük," ütles Knopp.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman märkis, et 21. sajandi kinnisvaraturu võtmesõnad ongi efektiivsus ja samal aja ökoloogiline puhtus ja vähene saastatus. "Kui me räägime kontseptsioonist, siis see on mega. Maailm peabki sellises suunas liikuma."

Helenius: keskkonnasääst on ainus alternatiiv
"Kuid väga raske on hinnata, kas eestlane võtab selle omaks või mitte. See pole enam ainult kinnisvaraarendusprojekt, vaid suurema mahvi võtab inimeste harimine, et nad saaksid aru, miks selline asi hea on," lisas Sooman.

"Teine asi on maksumus - kas kogu selle tehnoloogia rakendamine võib-olla viie või kümne aasta jooksul teeb selle kodu tegelikult odavamaks kui Tallinnas. Passiivmaja ehitamine läheb kallimaks kui tavalise maja ehitamine ning samuti, kui ehitatakse külasse infrastruktuur, siis see kajastub maja hinnas," selgitas ta.

"Maailm peab liikuma keskkonnasäästliku elukeskkonna ja ehitusvormide poole. Minu arvates pole siin mingeid muid alternatiive," ütles investeerimispankur Joakim Helenius.

"Kui ostu- ja elamiskulud on madalamad, siis ma toetan seda, sest see võib olla Eesti jaoks üks ekspordiartikkel - keskkonnsäästlikud lahendused ehituses ning igapäevaelus üldiselt," rääkis Helenius.

Kommentaar
Andrus Saare, Kohila vallavanem

Volikogu kiitis projekti heaks, kuna nägime, et see on väga innovaatiline. Ka lähenemisnurk ei olnud see, et tuleme ehitame elamuid ja müüme küprokmaju, vaid lähenemisnurk on ikkagi tööstus ja töökohad ning keskkonnasäästlikkus.

Kuna me loome samuti keskkonnahariduskeskust, siis see projekt haakus meie valla suundadega. Loomulikult on meil kõhklusi, et projekt ei pruugi õnnestuda, aga kindel on, et kui me poleks planeeringut vastu võtnud, siis ei saa see õnnestuda päris kindlasti.

Ma arvan, et võimalus tuleks anda. Kui projekt ei õnnestu, on kurb, aga me pole kellelegi ka halba teinud sellega. Vald ei finantseeri projekti, vaid juba praegu on arendaja finantseerinud näiteks tänavavalgustusse sponsorluse korras. Ka projekti ebaõnnestumise korral on vald juba võitnud, kuna esimesed infrastruktuuri detailid on juba olemas.
Taust

Salutaguse Land on maaomanik ja Salutaguse Landi osanik on Baltic Estate I.
Projekti industriaalpiirkond võtab enda alla 35-40 hektarit kogu piirkonnast.
Plaanide järgi alustatakse ehitustöödega 2011. aasta kevadel.
Allikas: ap3.ee


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it