Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
Meie visioon ja teenused Säästlikus igapäevaelus Säästev Areng Innovatsioon Ettevõtte Ainulaadsuse Masin
 

Uudistevoog

Arhiiv:  2012  2011  2010  2009  
Uuring: telliskortermaju ohustavad niiskuskahjustused 21.12.2010

Tehnikaülikoolis valminud uuringu põhjal on telliskorterelamute suurimaks probleemiks välispiirded ja halb sisekliima: 70 protsenti vastanutest teatas, et nende majas on viimase kümne aasta jooksul olnud niiskuskahjustusi.

Liigne lumi ja jää tuleb ehitiste katustelt eemaldada14.12.2010

Seoses maha sadanud rohke lumega tuletab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Küttesüsteemi tuleb renoveerida kompleksselt11.12.2010

Küttesüsteemi renoveerimine või hoone osaline soojustamine ei pruugi korteriühistule tagada loodetud energiasäästu juhul, kui renoveerimisele pole lähenetud kompleksselt ja asjatundlikult.

Mida ette võtta jääpurikatega?02.12.2010

Sellel aastal on talv alanud varakult, kopeerides seni pea täpselt eelmise aasta lumerohket talve. Lund tuleb aina juurde, kuid ilm püsib miinuskraadidel ning pole olnud sulapäevi. Mis aga jälle kohe majade juures seoses sellega silma hakkab on kiiresti tekkinud jääpurikad. Soojalekked katusealustes sulatavad lund ja allapoole räästasse jõudes need jäätuvad.

Energiasääst ei tohi tulla sisekliima arvelt14.11.2010

Vanemate korterelamute renoveerimisel on esmatähtis mõelda hoone ohutuse ja tervisliku sisekliima tagamisele, kirjutab ehitusinsener Targo Kalamees Postimehe erilehes Kodu ja Kinnisvara. Tulenevalt Eesti klimaatilistest tingimustest ja tänapäevasest elustiilist veedavad inimesed suure osa oma ajast siseruumides. Seetõttu on sisekliima kvaliteet olulise tähtsusega. Halb sisekliima mõjutab ruumis viibivate inimeste enesetunnet, tervist ja töövõimet. Eriti tundlikud on sisekliimaprobleemidele haiged, vanurid ja lapsed.

Renoveeritud majad hallitavad sageli09.11.2010

Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Hendrik Volli sõnul pole saladus, et renoveeritud ja uute pakettakendega varustatud paneelmajades hakkab sageli levima tervisele ohtlik hallitus, sest korralikku ventilatsiooni seal tavaliselt ei ole.

Torud ja veevärk nõuavad enne talve ülevaatamist 01.11.2010

Kuigi tõsise külmani on veel aega, tuleks majaomanikel torud ja veevärk talviste külmumiste, lõhkemiste ja muude murede ennetamiseks juba praegu üle vaadata.

Kütteseadmete hoolduselt ei maksa kokku hoida07.10.2010

Kõik küttesüsteemid vajavad üldjuhul regulaarset hooldust, et nad peaksid vastu võimalikult kaua ja kütmine oleks ohutu. Sageli jäetakse siiski süsteemide hooldus tegemata ja spetsialistile helistatakse alles viimases hädas.

Toimub Eesti korteriühistute aastakonverents07.10.2010

Eesti korteriühistute aastakonverents toob 8. oktoobril Tallinnasse kokku ligi 400 korteriühistu esindajat üle Eesti. 8.oktoobril Tallinnas toimuv Eesti Korteriühistute XIII Foorum kannab pealkirja "Kompleksne renoveerimine- võti energiasäästu saavutamisel", kuid lisaks renoveerimist ja energiasäästu puudutavatele teemadele kõneldakse ka seadusandlusest, eurole ülemineku praktilistest küsimustest ning omavalitsuste koostööst korteriühistutega.

KredEx alustab korterelamute renoveerimistoetuse väljastamist23.09.2010

KredEx alustab 27.septembrist korterelamutele renoveerimistoetuse väljastamist kuni 35% ulatuses rekonstrueerimisprojekti kogumaksumusest. Toetus on eelkõige mõeldud KredExi korterelamute renoveerimislaenu (väljastavad Swedbank ja SEB Pank) juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile.

Jaapani firmadele müüdava saastekvoodi tulu investeeritakse avaliku sektori hoonete energiasäästu23.09.2010

Täna, 23. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi kasutamata saastekvoodi (AAU-d) müügi Jaapani firmadele Marubeni, Mitsubishi ning Sumitomo kogumahus 5,8 miljonit AAU-d. Suurema osa, ligi 3 miljonit AAU-d ostis Marubeni. Müügist saadav tulu suunatakse avaliku sektori hooneid energiasäästlikumaks muutvatesse investeeringutesse. Objektide valikul eelistati avalike teenuste kvaliteeti tõstvaid valdkondi. Peamiselt renoveeritakse koole, muuseume, teatreid, haiglaid, sotsiaalhoolekande asutusi ja piiripunkte.

Skanska EMV alustab oktoobris uudsel ökoloogilisel printsiibil projekteeritud kortermaja ehitamist ning lubab 50% kokkuhoidu energiatarbimiselt.17.09.2010

Järgmise aasta teises pooles Viimsis, Karulaugu tee 9 valmiva maja energiaklass saab olema tavapärase C, D või E asemel B. Rahakotile tähendab see aastas soojus- ja elektrienergia tarbimiselt ca 50% suurust kokkuhoidu, lubab Skanska.

Miks riik ei soodusta väiksemaid küttearveid?11.09.2010

Külmaperiood on lähenemas ja vähemalt siinkirjutaja juba natuke pelgab küttearveid, mis läbi korteriühistu talvekuudel postkasti jõuavad. Tegelikult on olemas moodus, kuidas saaks tülikaid küttearveid vähendada, kuid vastava seadusandluse puudumise tõttu võib sellest vaid unistama jäädagi.

Kohalikud omavalitsused ei tohi veeteenuse hinda enam muuta02.09.2010

Konkurentsiamet tuletab vee-ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele meelde, et seoses käesoleva aasta 1. novembril jõustuva monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadusega, muutuvad nimetatud kuupäeval automaatselt kehtetuks kohalike omavalitsuste määrused, millega on kehtestatud senised veeteenuste hinnad.

Tallinna Küte tõstab oktoobrist soojahinda02.09.2010

Alates 1. oktoobrist 2010 kehtib AS Tallinna Küte klientidele uus soojuse piirhind 890.34 krooni megavatt-tunni kohta, millele lisandub käibemaks, kirjutati kolmapäeval ettevõtte kodulehel avaldatud teates.

Kütteperioodi eel tuleb pühkida korstnad27.08.2010

Kütteperioodi alguses soovitab päästeteenistus üle kontrollida kütteseadmed ning pikemate ootejärjekordade vältimiseks tellida varakult korstnapühkimise teenus. Kütteseadmeid tuleb hooldada vähemalt kord aastas, kuna puhastamata korstendes ja lõõrides koguneb tahm ja nõgi, mis süttides põhjustavad tulekahju.

KredEx alustab korterelamute renoveerimistoetuse väljastamist23.08.2010

KredEx alustab täna korterelamutele renoveerimistoetuse väljastamist kuni 35% ulatuses rekonstrueerimisprojekti kogumaksumusest. Toetus on eelkõige mõeldud KredExi korterelamute renoveerimislaenu (väljastavad Swedbank ja SEB Pank) juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile.

Riik toetab korterelamute energiasäästu18.08.2010

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas täna määruse, millega suunatakse ligi 470 miljonit krooni korterelamute energiasäästlikumaks muutmisse.„Aeg on korterelamud komplekselt korda teha“, ütles Juhan Parts. „Toetades korterelamute energiasäästlikumaks muutmist loome korteriühistutele kauaoodatud võimaluse teha majad korda ja vähendada soojakulusid“, lisas minister.

Pooltuhat pikalt elektrita olnud majapidamist saavad Eesti Energialt soodustust 16.08.2010

Seoses viimaste nädalate äikesetormidega elektrita jäänud Eesti Energia klientidest ligi pooltuhat on vooluta olnud üle kolme päeva ning energiafirma vähendab nende võrguteenuse tasu.

Eesti inimesed ei ole endiselt nõus taastuvallikatest energia eest rohkem maksma16.08.2010

Uuringufirma GfK poolt Suhtekorraldusbüroo PRB tellimusel teist aastat järjest läbi viidud keskkonnateemalisest uuringust selgus, et sarnaselt eelmise aastaga ei ole eestimaalased valmis taastuvallikatest pärit elektrienergia eest rohkem maksma. Kui eelmisel suvel arvas nii 67% vastanutest, siis sel korral ütles 71% küsitletuist, et nad ei oleks valmis taastuvenergia eest tavalisest rohkem maksma.

Kortermaja soojendab vett päikesega15.08.2010

Tallinnas Mustamäe teel asuva üheksakorruselise maja katusel püüab möödujate pilte hiiglaslikud päikesepaneelid, mis kujutavad endast teadaolevalt suurimat Balti riikides asuvat küttesüsteemi ja soojendavad vett kokku 144 korterile.

TÜ tehnoloogiainstituut käivitas energiatõhusa ehituse infoportaali03.08.2010

Projekti „Active Through Passive“ ühe esimesena verstapostina on valminud ingliskeelne temaatiline veebileht, kuhu on koondatud info energiatõhusa ehitusega seotud tasuta koolitustest ning ka koolitusmaterjalid. Portaal on kättesaadav aadressil http://www.activethroughpassive.eu/en/

Eesti Gaas tõstab hinda20.07.2010

Täna teatas Eesti Gaas, et alates esimesest septembrist tõuseb tavatarbija jaoks maagaasi hind keskmiselt 13,5 protsenti.

Õiguskantsler: tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasud liiga madalad19.07.2010

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et asjaõigusseadus koostoimes selle rakendamise seadusega on vastuolus põhiseadusega osas, milles sätestatakse avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustus kinnisasja omanikele talumiskohustusega kaasnevate omandipõhiõiguse piirangute eest piisavat hüvitist ette nägemata.
Õiguskantsler saatis 16. juulil Riigikogule ettepaneku viia asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.

Elektrihind teeb teisipäeval absoluutse rekordi – 300 eurot12.07.2010

Nord Pooli elektribörsi Eesti piirkonnas teeb elekter homme päeval absoluutse hinnarekordi – 300 eurot ja 4 senti megavatt-tunni eest.

Õpeta küttesüsteemile talveks säästmist07.07.2010

Kortermaja küttesüsteemid tasub enne sügise saabumist üle vaadata. Süsteemi tasakaalustamisega võib kokku hoida kuni 30% küttekuludest.

Küttekaardi vahendusel näeb naabermaja küttekulu07.06.2010

KredEx on loonud interaktiivse kaardirakenduse, mis kuvab Eesti kaardil geograafiliste koordinaatide alusel korterelamute asukohad, millelt saab näha korterelamu energiakulu andmeid ehk kui palju maksab korteriomanik selles elamus keskmiselt soojusenergia eest m2 kohta kuus.

Haldajad säästavad elektrisüsteemide hoolduselt 02.06.2010

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) andmetel on tänavu aasta muutunud trendiks kinnisvarahaldajate poolne elektripaigaldiste hoolduslepingute ülesütlemine. Aastas toimub aga ligi 200 elektripaigaldistest põhjustatud tuleõnnetust.

Elekter kallines tänasest01.06.2010

Elektri hind muutus tänasest kodutarbijatele keskmiselt 2, 8 % kallimaks, sest Eesti Energia tõstis võrgutasude hinda 6%, kuna põhivõrgu-ettevõttes Elering OÜ kallinesid ülekandeteenuse hinnad.

Kohila ökoküla rahastamine arendajatele veel ebaselge31.05.2010

Kuigi teisipäeval tuli Kohila valla volikogult otsus, et valla Salutaguse ja Angerja küla maadele planeeritav keskkonnatehnoloogia kompetentsikeskus, emissioonivaba tootmine ja loodussäästvate eluviisidega eluala arendus võivad töösse minna, pole selle finantseerimises veel selgusele jõutud.

Savenergy: Kõrge hind hirmutab passiivmaja tellijat 26.05.2010

Savenergy OÜ projekteerija Marko Merevoo kirjutab, et passiivmajadel on Eestis tulevikku, ehkki projekteerimisstandardeid veel pole ja tellijate huvi kesine.

Eesti Energia müüs avatud turule aprillis 23% energiat24.05.2010

Eesti Energia elektrienergia müük avatud turul oli aprillis 138 gigavatt-tundi (GWh), mis moodustas 23 protsenti kogumüügist. Aprillis müüs energiafirma Eestis 599 GWh elektrienergiat, mis on 1,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Müük suletud turu äri- ja koduklientidele oli kokku 352 GWh elektrit. Müük võrguettevõtjatele moodustas 109 GWh.

Kliimavolinik: me ei leiuta Eesti jaoks erireegleid20.05.2010

Täna Tallinnas viibiv Euroopa Komisjoni kliimavolinik Connie Hedegaard arutab Eesti poliitikutega ka Eesti ja Euroopa Komisjoni vägikaikavedu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava üle, milles Eesti on toetust saanud Euroopa kohtult.

Vanast Mustamäe paneelmajast saab näidiselamu 20.05.2010

Märtsi lõpus algatas Swedbank koostöös partneritega projekti "Tervislik ja säästlik kodu", mille raames toimus näidiselamu konkurss, et leida Tallinnas vanemat tüüpi korterelamu, mida asuda terviklikult renoveerima. Võitjaks osutus Mustamäel asuv Sõpruse puiestee 244 korteriomanike ühisus. Peale tööde valmimist saab majast eeskuju teistele renoveerimist vajavatele vanemat tüüpi elamutele.

Ivari Padar: kutsun suurendama investeeringuid hoonete energiatõhusesse18.05.2010

Sotsiaaldemokraat Ivari Padar kutsus eile Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes suurendama investeeringuid hoonete energiatõhususse, kuna energiasääst on odavaim energiatoomise viis.

2020. aastast tuleb ehitada vaid kõrge energiatõhususega hooneid18.05.2010

Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk - vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20% võrra.

EKÜL kuulutab välja konkursi „Kauneim kortermaja“12.05.2010

Konkurss „Kauneim kortermaja“ on üle-eestilise konkursi „Kaunis Eesti kodu“ erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.

Brüsselis esitletakse Eesti kogemust elamumajanduses toimunud protsesside suunamisel06.05.2010

Brüsselis esitletakse Eesti kogemust elamumajanduses toimunud protsesside suunamisel kui üht edukamat näidet Ida-Euroopas. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla peab 4. mail Brüsselis toimuval energiatõhususe konverentsil ettekande Eesti kogemustest ning ühistegevuse rollist eluasemevaldkonna arendamisel ning energiasäästu saavutamisel.

Maksepuhkus võib laenu kallimaks muuta06.05.2010

Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee hoiatab, et enne eluasemelaenu maksepuhkuse taotlemist või laenu tähtaja pikendamist tasub mõelda selle peale, et ühe lepingupunkti muutmine võib kaasa tuua kõrgema riskimarginaali.

Kuidas ja miks peaks kortermaja renoveerima terviklikult?16.04.2010

Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et vanad kortermajad tuleb renoveerida. Eriti vajalik tundub see seoses tänavuse jaanuari küttearvetega, mis mullustega võrreldes olid kuni kaks korda suuremad. Endiselt aga kerkib küsimus, millises mahus tuleks renoveerida.

Energiasäästuks omavalitsustele üle 90 miljoni krooni12.04.2010

Lisaks juba välja kuulutatud kortermajade energiasäästlikuks muutmise programmile saavad avalike hoonete energiasäästuks toetusi taotleda ka omavalitsused. Kahe programmi toetusrahasid jagatakse kokku 93,5 miljoni krooni ulatuses.

Kindlustusseltside liit hoiatab sulaveega kaasnevate kahjude eest01.04.2010

Kindlustusseltside liit soovitab majaomanikel ja -haldajatel veel enne suurema sula saabumist kontrollida, kas sõlmitud kindlustusleping pakub kaitset ka üleujutusest tulenevate kahjude vastu ning olla valmis veekahjude tõrjumiseks.

Algas konkurss "Tervislik ja säästlik kodu"01.04.2010

Konkursil valitakse rekonstrueerimiseks Tallinnas asuv 5-kordne kuni 5 trepikojaga tüüpiline korterelamu. KredExi ja Swedbanki panusena pakutakse näidiselamule renoveerimislaenu intress iga 1%, mille üheks eesmärgiks on julgustada elamuid ette võtma kompleksset rekonstrueerimist, mis võimaldab elanikel kujundada energiasäästlikke tarbimisharjumusi koos tervisliku sisekliimaga.
 

Soojuspüüdja aitab kortermajal säästa kolmandiku küttearvetest30.03.2010

Eestis võtsid kaks esimest kortermaja kasutusele uudse süsteemi, mis võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone kütmiseks ja sooja vee tootmisel ning vähendada seeläbi küttekulusid umbes kolmandiku võrra.

Võit küttekuludelt katab laenumaksed 23.03.2010

Tänavune külm, lumerohke ja tuuline talv on meile meelde tuletanud, et elame põhjamaal ning õues läheb vaja sooje riideid ja sobivaid jalanõusid. Suured küttearved kinnitavad, et meie korterelamudki, mis on ehitatud aastaid tagasi, vajavad soojustamist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid renoveerimist.

Kaugkütte ühing hoiatab hinnatõusu eest16.03.2010

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing saatis teisipäeval majandusminister Juhan Partsile kirja, milles hoiatab hinnatõusu eest kui korterelamute soojavarustust reguleerivas seaduseelnõus ei tehta muudatusi.

Neljapäeval toimub Tartus korteriühistute seminar16.03.2010

Neljapäeval, 18. märtsil toimub Tartus seminar "Sääst korteriühistus", kus suured teenusorganisatsioonid selgitavad
korteriühistute juhtidele ja liikmetele kokkuhoiuvõimalusi ning jagavad säästuideid.

Tallinn sai 208 hoovide korrastamise toetuse taotlust15.03.2010

Reedel, 12. märtsil lõppes korteriühistute taotluste vastuvõtmine projekti "Hoovid korda !" raames toetuse saamiseks. Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul esitati sel aastal 208 toetuse taotlust. "Linnal on 30 päeva aega taotluste läbivaatamiseks ja peale seda saadetakse korteriühistutele toetuse saamise või mittesaamise kohta kirjalik teade," ütles Boroditš.

Korteriühistute liit: rohkem hoolsat suhtumist jääpurikatesse 15.03.2010

Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep paneb ühistute juhatustele südamele, et hoiatuslindid ja tõkked ei vabasta neid kohustusest kõrvaldada majade katustelt möödakäijaid ähvardav lumi ja jää. Kui elamus on moodustatud korteriühistu, siis on tal kohustus juhatuse kaudu korraldada jääpurikate kõrvaldamine ning seista hea selle eest, et katus oleks lumest ja jääst vaba. Niimoodi oleks välistatud kahjude tekkimine.

Keskmise maja gaasiga kütmine kallineb 152 krooni kuus12.03.2010

Keskmise suurusega maja gaasiga kütmine kallineb pärast mais plaanitavat hinnatõusu 152 krooni, pliidiga toidu tegemine aga 11 krooni võrra kuus.

Eesti Energia vahetab välja taatlemata elektriarvestid02.03.2010

Eesti Energia teatel on hetkel käimas taatlemata elektriarvestite väljavahetamise esimene etapp, mis katab 25 000 arvesti vahetust.

Tallinna Küte tõstab aprillist soojahinda01.03.2010

Tallinna Küte AS tõstab aprillist soojuse müügihinda 851,38 kroonini megavatt-tunni eest, hetkel on soojuse hind 831,9 krooni megavatt-tunni eest. Aprillist kehtima hakkav soojuse piirhind on mullusest 17,9 protsenti kallim.
 

Väiksema elektriarve saamiseks tuleb näidud õigel ajal esitada25.02.2010

Kuna märtsist tõuseb elektriaktsiis, siis tuleb selle kuu elektrinäidud õigel ajal ja õige seisuga esitada.

Eestlase kodu röövib energiat nagu veneaegne auto12.02.2010

Väga vähe on neid,kes raatsivad sõita nõukogude ajast pärit autoga,mis rüüpas saja kilomeetri peale paarkümmend liitrit bensiini.Hakkaks liiga valusalt rahakotile.Ometi on valdav osa Eesti kodudest samasugused energiaraiskajad nagu vene autod.Nõukogude ajal ehitatud paneelmajades kulub aastas ühe ruutmeetri kohta 250 kilovatt-tundi energiat, uuemate hoonete puhul on see näitaja 150.

2009. aastal tehti KredExi renoveerimislaenuga korda 65 korterelamut09.02.2010

Eelmise aasta juulikuust alates väljastasid pangad 65 KredExi korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu kogusummas 72 miljonit krooni. Keskmine laenusumma oli 1,1 miljonit krooni, keskmine maja suurus 2 382 m² ning teostatavate rekonstrueerimistöödega saavutatav keskmine energiasääst on 32,7%.

Energiasäästlikkus hoiab kokku raha ja tõstab vara väärtust08.02.2010

Spetsialistide hinnangul tuleb energiasäästlikkusega tegelema hakata juba hoone projekteerimisfaasis- nii säästetakse enim rahas ning suudetakse ka hoida vara konkurentsivõimelisena.

TÜ teadlased kavandavad Viini energiasäästlikku hoonestust 08.02.2010

Austria arhitektuuribüroo tellimusel tegid Tartu Ülikooli teadlased arvutused, kuidas peaks Viini kavandama võimalikult energiasäästlikku hoonestust.

Külma rikutud arvestid eksivad kliendi kahjuks08.02.2010

Talvekülmaga võivad elektriarvestite kellad rikki minna ja muidu soodsam öösel või nädala­vahetustel tarvitatud elekter läheb kirja kallima, päevase elektrina.

Külm jaanuar tegi kinnisvaraostjatele ootamatu kingituse 08.02.2010

Tänavune külm jaanuarikuu tegi ootamatu kingituse kinnisvaraostjatele- tänu pea maksimumvõimsusel huugavatele küttekehadele saab täpse ülevaate, kui suureks võivad kommunaalkulud sellel pinnal osutuda, kirjutab Pindi Kinnisvara vanemmaakler Helena Mandel Postimehe kinnisvara erilehes Kodu ja Kinnisvara

Korralikult arveid tasuvad inimesed peavad saama toasooja30.01.2010

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas ja saatis kooskõlastusringile seaduse muutmise eelnõu, mis päästab külma kätte jäämisest soojatootjatele võlgu olevate korteriühistute need elanikud, kes oma maksekohustusi korralikult täidavad.

KredEx on käendanud üle 20 000 eluasemelaenu28.01.2010

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 13 242 noort peret, 6 865 noort spetsialisti ning 69 tagastatud majas elavat üürnikku ehk kokku enam kui 20 000 leibkonda.

Tallinn: Algab projekti "Fassaadid korda" taotluste vastuvõtmine28.01.2010

1. veebruaril 2010 algab Tallinna linnaosa valitsustes taotluste vastuvõtmine seoses Tallinna linna abipaketi raames käivitunud projektiga "Fassaadid korda". Projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel

Külm talv tõi tulised soojaarved 21.01.2010

Postkastidesse jõudnud detsembri soojaarvetele lisanduvad jaanuaris veel krõbedamad, ent just see talv annab suure võidu kõigile neile, kes on oma maja soojustanud

Kuidas vältida jääpurikaid?19.01.2010

Katusefirma AS Toode müügispetsialist Erki Loigom kirjutab, et jääpurikate teke on seotud katuse alt tuleva soojusega, mis sulatab katusel lume ja üle räästa vajudes see omakorda jäätudes tekitab purikad.

Lume tõttu sissekukkunud katust kindlustus ei hüvita 11.01.2010

Kindlustusseltside liit soovitab majaomanikel ja -haldajatel lükata katustelt ära üleliigne lumi, sest kindlustus reeglina ei hüvita lume raskuse all sissekukkunud katuste taastamist.Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul hakkab viimaseid nädalaid kestnud lumesadu proovile panema majakatuste tugevusvaru. Kõige rohkem mõjutavad ekstreemsed lumeolud kergeid lame- või väikese kaldega katuseid ning seda eriti suurte katusepindadega hoonete puhul

MKM hoiatab rekordilisest lumest tingitud ülekoormatuse eest katustel07.01.2010

Seoses viimaste nädalate rekordiliste lumeoludega ning seda eelkõige Tallinnas ja Ida-Virumaal, hoiatab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) katuste ülekoormatuse eest.
Katused projekteeritakse reeglina vastavalt tavalisele lumekoormusele, mis ei arvesta ekstreemseid lumeolusid, räästas rippuvaid hiidpurikaid ning kaugele üle katuse serva ulatutavaid lumekarniise.
 

Jõustuvad mitmed maksumuudatused, eriti maamaksu osas02.01.2010

1. jaanuarist 2010 jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui maksumäärasid. Peamine korralduslik muudatus ootab ees maamaksu tasujaid. Senised kolm maksetähtaega asenduvad kahega – 31.märts ja 1. oktoober.

Õpilased näevad oma tuleviku kodu energiasäästlikuna 01.01.2010

Energia avastuskeskuse, Eesti Energia, Eesti Disainerite Liidu ning ajakirja «Loodusesõber» koostöös läbi viidud konkursile «Avasta tuleviku kodu» laekus 224 tööd, mille hulgas oli tõeliselt innovaatilisi projekte.

Enamik Eesti Energia taatlemata arvestitest ei vastanud nõuetele01.01.2010

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) korraldatud ekspertiisist selgus, et enamik Eesti Energia Jaotusvõrgu taatlemistähtaja ületanud arvestitest ei vastanud nõuetele. 42 protsenti juhtudest oli eksimus kliendi kasuks.Ekspertiisis osalenud 723 induktsioonarvestist ei vastanud nõuetele 542 ehk umbes 75 protsenti.

Pakane suurendas soojuse tarbimist01.01.2010

Soojafirmade hinnangul on järsk temperatuurilangus suurendanud soojuse tarbimist rohkem kui poole võrra ja iga külmakraad tõstab seda veel 1,5–2,5 protsenti. ASi Fortum Termest müügijuhi Siim Paisti sõnul sõltub soojuse tarbimine suures osas ka tuule tugevusest ja suunast ning hoone eripärast, nagu arhitektuur, ventilatsioonilahendused jm.
 

Energiaagentuuri iseseisev töö peab käivituma 2010 lõpuks01.01.2010

Kredexi all alustav Eesti energia- ja kliimaagentuur peab iseseisva tegutsemiseni jõudma hiljemalt 2010. aasta lõpuks. Agentuuri alusdokumendi järgi luuakse see riikliku energia- ja kliimapoliitika elluviimiseks, vastava tegevuse koordineerimiseks ja rakendamisega seotud siseriikliku sidususe parandamiseks. Agentuur lähtub Euroopa Liidu (EL) energia- ja kliimapoliitikast.

Euroopa Liit: hooned energiasäästlikumaks ja energiamärgised laiemalt kasutusele01.01.2010

Brüsselis toimunud Euroopa Liidu (EL) energeetikanõukogu istungil, kus Eestit esindas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, võeti vastu otsused, mis suurendavad hoonete energiasäästlikkust ja märgistavad tulevikus kõik energiatarbimist mõjutavad tooted energiamärgistega.

Kõige soositumad küttesüsteemid on soojuspump ja puiduküte01.01.2010

ABC Kliima juht Priit Pärn vastab küsimustele, milliseid küttesüsteeme kõige enam eelistatakse.
Millised küttesüsteemid, -liigid on praegusel ajal kõige kulusäästlikumad?

Võrdlus: milline küttesüsteem on soodsaim?01.01.2010

Kui palju kulub 150m² eramu kütmiseks raha, kui hoone aastane soojusenergia vajadus on 30 000kWh, kirjutab OÜ ABC Kliima direktor Priit Pärn.Tegelikult ei ole kunagi võimalik täpselt öelda, kui palju raha ühel või teisel eramul aastas kütmiseks kulub. Kõige rohkem eksitaksegi just siis, kui hakatakse sarnaseid maju omavahel võrdlema

LED-tehnoloogia: säästlikum kui säästupirn01.01.2010

Kui Euroopa Liit on alustanud hõõgniitpirnide väljatõrjumist, et neid säästupirnidega asendades edendada energiasäästlikkust, on säästupirn muutumas juba vananenud tehnoloogiaks. Paranevate näitajatega tungivad turule LED-pirnid, mis jätavad säästupirnid energiatarbimises kaugele maha.

Maja soojustamine vähendab küttearveid kolmandiku võrra 01.01.2010

Korralik remont nõukogudeaegses kortermajas annab umbes kolmandiku võrra väiksemad küttearved, ideaaljuhul on võimalik küttekulu aga vähendada peaaegu poole võrra.


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it