Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
Meie visioon ja teenused Säästlikus igapäevaelus Säästev Areng Innovatsioon Ettevõtte Ainulaadsuse Masin
 

Uudistevoog

Arhiiv:  2012  2011  2010  2009  
Austraallased ehitasid pöörleva maja08.12.2009

Austraalias elav abielupaar lasi ehitada pöörleva maja, mis liigub päikese liikumisega kaasa.New South Walesis Winghamis elavate Luke ja Debbie Everinghami maja saab liikuda tänu sellele, et selle alus on ehitatud pöörlevaks, kirjutab Daily Mail.

Kolmapäeval toimub tasuta infoseminar korterelamute esindajatele04.12.2009

KredEx korraldab koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga 9.detsembril korterelamute esindajatele mõeldud infoseminari „Korterelamute seisukord ja energiasäästu võimalused“.

Kredex käendas eluasemelaene 514 miljoni eest 02.12.2009

Oktoobrikuu lõpu seisuga on pangad väljastanud tänavu Kredexi käendusega eluasemelaene 514 miljoni krooni ulatuses.

Süsteemküte: klienti petetakse küttesüsteemi müügil30.11.2009

Süsteemküte tegevjuht Uku Loide ütles, et tihti pakutakse müügimeeste poolt kliendile väiksema võimsusega soojuspump, mistõttu kliendil on hiljem elektriarved kordi suuremad.

Üle poolesaja korteriühistu soovib energiat kokku hoida16.11.2009

Renoveeritud korterelamute küttearved on kahanenud ligi poole võrra, kuna viimase nelja kuu jooksul on 53 korterelamut löönud käed kas Swedbanki või SEB-ga ja võtnud aastakümneteks endale kukile miljonitesse kroonidesse küündiva renoveerimislaenu.

Bioenergiakülad sillutavad endale teed10.11.2009

Väikekatlamajade biokütusele üleminekust oodatakse kohalikule majandusele turgutust. Erametsakeskuse veetava rahvusvahelise projekti tulemusena peaksid kaks Eestimaa küla mõne aja pärast võtma seni toasooja tootmiseks kasutatud kivisöe- või põlevkivikütteõli asemel kasutusele ainult kohalikku päritolu hakkpuidu.

Kuidas Päikesest elektrit välja lüpsta10.11.2009

Päikesest elektri tegemiseks on kaks võimalust – teha seda päikeseelementides või tootes valgusest elektriturbiinide jaoks ülikuuma vett ja auru. Nende võimaluste odavaks muutmisega teadlased töötavadki. Läbematu olendina püüab inimene jäljendada ja ise taastoota loodust. Isegi päikest, millel toimuvaid protsesse Maal vallandades loodetakse valmistada kunstlik päike, nagu seda püütakse teha termotuumareaktorites. Loodusliku Päikese, millelt kogu meie energia tuleb, kiirgusest elektri tootmiseks on kaks põhilist võimalust.

Prantsusmaa katsetab uut säästlikku tänavavalgustust10.11.2009

Toulouse’i linn Prantsusmaal on esimesena maailmas rajamas intelligentset tänavavalgustussüsteemi, mis lülitab laterna täisvõimsusel tööle alles siis, kui keegi mööda öist tänavat liigub. Esialgu katsetatakse süsteemi 500-meetrisel lõigul. Kui inimesi liikumas ei ole, töötavad laternad energia kokkuhoidmiseks vaid poolel võimsusel. Jalakäija tuvastamiseks kasutatakse infrapunasensoreid, millelt saadud signaali korral valgustavad laternad tänavat täisvõimsusel. Kümme sekundit pärast jalakäija möödumist töötab latern aga taas poole võimsusega.

KredExi eestvedamisel toimub Eesti esimene energiasäästunädal09.11.2009

KredEx korraldab 9.- 16. novembrini koostöös Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liidu, Säästva Eesti Instituudi, Tallinna Linnavalitsuse, Tartu Teaduspargi ja Tartu Regionaalse Energiaagentuuriga esimese üle Eestilise energiasäästunädala, mille eesmärk on panna inimesi mõtlema energia tarbimise ning selle vähendamise peale. Ühte nädalasse on koondatud mitmeid tegevusi ja üritusi, et anda sellele teemale suurem kuuldavus ja nähtavus.

Valmis hoonete energiatõhusust käsitlev juhend09.11.2009

Teisipäeval esitletakse Tallinnas Meriton Conference&Spa Hotellis trükist „Hoonete energiatõhusus - sammud kvaliteedi parandamiseks“.

Taanis valmis unikaalne süsinikuneutraalne hoone09.11.2009

Taanis valmis esimene 100% süsinikuneutraalne hoone, mille projekteeris Kopenhaageni ülikooli Loodusteaduste teaduskonna jaoks arhitektuuribüroo Christensen ja Co Arkitekter A/S ja mis meenutab rohelist tuletorni. Projekteeritud hoonest saab detsembris toimuva ÜRO Kliimakonverentsi (COP15) esinduslikum näidis, millega tõestatakse et süsinikuneutraalsus on võimalik ka vaid läbi õige arhitektuurilise lahenduse juurutamise. Praktikas selgus, et 75% energiasäästu saavutati vaid läbi õigete arhitektuuriliste lahenduste kasutamise, mitte edevate tehnoloogiate.

Eramajadele pakutakse pakendite tasuta äravedu05.11.2009

Kõigil Tallinna väikeelamute elanikel on nüüd võimalus liituda pakendikoti teenusega, mis tähendab oma pakendite tasuta äraandmist.
Teenust pakub Tootjavastutusorganisatsioon OÜ koostöös Ragn-Sells ASiga. Kõigi novembrikuus liitujate vahel loositakse välja erinevaid auhindu.
Rohelistesse pakendikottidesse tuleb panna klaasist pudelid ja purgid!

Esmaspäeval toimub seminar „Sääst korteriühistus“05.11.2009

Esmaspäeval, 9. novembril toimub Tallinnas KredExi energiasäästunädala tasuta avaseminar „Sääst korteriühistus“, kus suured teenusorganisatsioonid selgitavad korteriühistu juhtidele ja liikmetele kokkuhoiu võimalusi ning jagavad säästuideid keeruliste aegade üle elamiseks.

Korteriühistud laenavad tagasihoidlikumalt 03.11.2009

Kredexi andmetel on kehva majandusolukorra tõttu kahanenud ka korteriühistute laenamisaktiivsus, mistõttu renoveeritakse Kredexi toel ka vähem kortermaju.Tänavu turule toodud renoveerimislaenu on Kredex väljastanud 51 korral 56 miljoni krooni eest. Praegu tihti televiisoris reklaamitavat energiaauditi toetust on sel aastal antud aga 414 korral. Mullu oli see arv 568.

Suurel osal korteriühistutest puudub pädev juhtimine03.11.2009

Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimees Aivar Kala leiab, et kuna ühistujuhtide ettevalmistus jätab tihti soovida, tuleb nende koolitamisele suuremat tähelepanu pöörata.Eesti korteriühistute liit avas sel nädalal Jõhvis oma büroo ja Narvas infopunkti, et kasvatada oma liikmete arvu siin piirkonnas. Samas on siin juba kõikvõimalikud ühendused esindatud

Ajakirja Elamu uus number on praktiline abimees igale korteriühistule03.11.2009

Ajakirja Elamu uus number on praktiline abimees igale korteriühistule.
Elamu oktoobrinumbris antakse korteriühistutele praktilist nõu: juttu tuleb korterelamu renoveerimisest ja selle rahastamise võimalustest, õiguslikest küsimustest, korterelamu haldamise tehnilistest probleemidest jms.

Valmis suurpaneelelamute uuring, mis rõhutab kompleksse renoveerimise olulisust27.10.2009

KredExi tellimusel valminud suurpaneelelamute uuringu kohaselt on Eesti suurpaneelelamute kandetarindite seisukord enamasti rahuldav, mis lubab nende kasutamist mõistliku ekspluateerimise puhul veel aastakümnete jooksul. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt valminud suuremahulise paneelelamute uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eestis laialt levinud elamutüübi ehitustehniline ja sisekliima seisukord, saada vastavalt uuringu andmetele hinnang elamufondi vastupidavuse ja eluea osas ning milliste meetodite ja investeeringutega oleks võimalik eluasemefondi eluiga pikendada.

KredEx: kortermaja soojustamine on vältimatu27.10.2009

KredEx juhib tähelepanu, et nõukogudeaegsete raudbetoonist korterelamute renoveerimine on vältimatu ning aitab küttekulusid olulisel määral vähendada, lanutingimused sellisteks töödeks on hetkel soodsad.Tüüpilise paneelmaja seina soojapidavus on tänapäeva nõuetest kuni viis korda väiksem, kirjutas KredEx.Meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-220 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga kolmandiku võrra väiksem, seega tarbime ja maksame energia eest tunduvalt rohkem.

KredEx alustas suuremahulist energiasäästualast teavituskampaaniat26.10.2009

KredEx viib viie nädala jooksul läbi energiasäästuteemalise teavituskampaania „Muuda oma kodu energiasäästlikuks!“. Kampaania peamiseks eesmärgiks on tõsta elanike energiasäästualast teadlikkust, juhtides tähelepanu sellele, et korterelamu renoveerimine on vältimatu ning aitab inimestel oma küttekulusid olulisel määral vähendada.
 

Passiivmajade arhitekt: energiasääst ei ole ainus eesmärk23.10.2009

Hoonete energiatarve ja passiivmajade ehitus on laineid lööv teema nii siin-kui sealpool Soome lahte. Kuidas käsitletakse Soomes passiivmaja mõistet ning miks ja kuidas valmis Valkeakoski elamumessil esitletud passiivmaja Paroc Lupaus, tutvustab arhitekt Kimmo Lylykangas.
Tänavusel Valkeakoski elamusmessil esitletud Paroc Luause nime kandev passiivmaja on Soome päritolu mineraalvillade tootja Paroc groupi ja Soome tehniliste uuringute keskuse VTT pilootprojekt, mille ehitamisel katsetati Paroci isolatsioonimaterjalide kasutamist passiivmajade ehitusel ja Paroci spetsialistide koostatud Paroci passiivmaja kontseptsiooni toimuvust Kesk-Soome klimaatilistes tingimustes.
 

Merevee magestamistehas kasutab lainete energiat22.10.2009

Texase ettevõte Renew Blue plaanib Mehhiko lahte rajada merevee magestamise tehase, mis kasutaks merelainete energiat. 

Soojuspumbad ammutavad soojuse loodusest16.10.2009

Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinnatõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks majanduslikku säästu.
Meid ümbritsev keskkond on energiat täis.
Energiavarud ammenduvad alles temperatuuril -273 °C. Soojuspumba abil on võimalik osa looduses leiduvast energiast kokku koguda ja kasutada kütmiseks või vee soojendamiseks.
Majanduslikult tasub selline süsteem ennast igatahes ära. Loodus kingib aastas üldjuhul rohkem kui poole teie tavalisest küttekulust.

Osa seadusemuudatusi mõjutavad ka korteriühistuid 15.10.2009

Sellel suvel muudeti seadusi, mida peavad järgima ka korteriühistud.Olulisima noorenduskuuri tegi läbi mittetulundusühingute seadus, ent muutmata ei jäänud ka korteriühistuseadus.Seadusi tundev ja üldkoosolekul olulisi otsuseid ühel häälel vastu võttev korteriühistu saab majaelanike heaolutundeks palju ära teha.

Prantsusmaal valmis maailma esimene energiat tootev büroohoone14.10.2009

Elithis Tour on Prantsusmaal Dijonis asuv 5000-ruutmeetrise pinnaga kümnekorruseline büroohoone, mis on valmistatud keskkonnasõbralikest materjalidest ning toodab rohkem energiat kui kulutab.
Esialgu oli torn kõigest huvitav idee Elithis Engineeringu direktori Thierry Bievre mõtteis, kuid see otsustati teoks teha, et näha, kas sellise torni rajamine on konkurentsivõimelise hinnaga võimalik, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

KredEx toetab korterelamute ehitusprojekte 50 000 krooniga14.10.2009

Korterelamute energiaauditi soovitusi järgiva ehitusprojekti koostamise toetuse maksimummäär tõusis 50 000 kroonini ühe korterelamu kohta.
Toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 50 protsenti, teatas KredEx.

Taimkattega katus — elamuehituse homne päev?12.10.2009

Taimkattega katused pole lihtsalt ökofriikide järjekordne jaburdus, väidab uus uuring, milles mõõdeti 13 rohelise katuse süsinikuneelduvust.
“Ma ei suuda ette kujutada, miks peaks keegi endale rohelist katust mitte tahtma,” leiab East Lansingis tegutseva Michigani osariigi ülikooli teadur Kristin Getter, kes koos kolleegidega uuringu läbi viis.

Tartu kavandab korrusmajade ümbruse korrastamist10.10.2009

Tartu suurima elurajooni Annelinna korrusmajade ühistud kavandavad koos linnaga
parkimisalade ja jalgteede rajamist ning prügimajanduse korrastamist.

Tallinn jätkab projekti "Fassaadid korda"10.10.2009

Tallinna Linnavalitsuse määruse eelnõuga tehakse Tallinna Linnavolikogule ettepanek kehtestada projekti
"Fassaadid korda" raames korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate korteriühistute toetamise kord, mis sätes
sihttoetuste andmise korterelamu renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu katmiseks.
 

Eesti Energialt ostab rohelist energiat 1000 klienti10.10.2009

Eesti Energia poolt pakutava Rohelise Energia paketiga liitus tuhandes klient. Rohelise ehk taastuvatest allikatest toodetud elektri aastaseks müügimahuks on tänaseks 22 gigavatt-tundi.

Konverents „Energiatõhusus hoonetes — kogemused ja trendid Eestis ning naaberriikides“09.10.2009

KredExi poolt korraldatav konverents jagab teavet poliitikate, programmide ning finantsvahendite kohta, mis edendavad ehitiste renoveerimist nende energiatõhususe suurendamiseks. Konverents toimub 23. oktoobril Tallinnas, Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses.

Uus Maa: energiamärgise puudumine toob kopsaka trahvi09.10.2009

Uus Maa Kinnisvarabüroo energiamärgise väljastaja Kätlin Kuusalu on mures, et paljudel elamutel puudub endiselt kohustuslik energiamärgis, mille eest on rahatrahv eraisikule kuni 18 000 ja juriidilisele isikule kuni 500 000 krooni.

Tallinnas on Balti pealinnade kõrgeimad küttekulud06.10.2009

Suurimad küttekulud on Balti pealinnadest Tallinnas ja väikseimad Riias, selgub Leedu energiahindade kontrollkomisjoni andmetest.

Süstiste tee 45 korteri-ühistu on elav tõestus, et soojustamine annab 43 % energiasäästu.02.10.2009

Üheksakorruselise Sütiste tee 45 viilkatusega maja võib tituleerida kõige paremini renoveeritud korrusmajaks Mustamäel.
Maja putitamine algas ühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul 2001. aastal. Kuue miljoni krooniga, millest 4,35 miljonit on laenatud, soojustati kogu maja, renoveeriti sokkel, ehitati peale viilkatus, uuendati elektrisüsteemi, korrastati rõdupiirded, vahetati ära kõik aknad, remonditi koridorid, paigaldati uus küttesüs-teem radiaatorite ja püstikutega.Igas toas on termoregulaatorid, et elanikud saaksid ise toasooja sättida.

Ilus maja algab ilusast ideest30.09.2009

Kõigepealt peab koostama viie aasta plaani ja saama majaelanike toetuse, soovitab «Kodu kauniks» võitja-maja Narva KÜ «Rahu 14» esimees Anatoli Orlov.
Eesti Elekrijaama masinist Anatoli Orlov valiti KÜ «Rahu 14» etteotsa üksteist aastat tagasi. 216 korteriga majas on ligi 500 elanikku. Esimene aasta kulus Anatolil selleks, et uurida maja läbi alates katusest kuni keldrini välja.

Energiamärgisetoetust on saanud 378 Tallinna korterelamut29.09.2009

Tallinn kompenseerib korteriühistutele energiamärgise soetamiskulusid!
Tallinna Linnavolikogu võttis 19. märtsil 2009 vastu määruse „Korteriühistute energiamärgise väljastamise kulude ja korteriühistute koolituskulude katmiseks toetuse eraldamise kord“, mille kohaselt eraldab Tallinna Linnavaraamet korteriühistutele elamu energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks ühekordset toetust summas 1 500 krooni ühe korteriühistu iga elamu kohta, teatas linnavalitus.

Kas kütad tuba või ilma?28.09.2009

Kui küttele kulub liialt palju raha või kinnise aknaga toas on tuuletõmbus, tasuks lasta hinnata maja soojapidavust.

Uskumatu kampaania kõigile kasutajatele!28.09.2009

Hea portaalikülastaja, pakume Property24 süsteemis kasutajasõbralikke lahendusi ühistutele ja kõigile liikmeile foorumite ülesehitamiseks, mailinglistide haldamiseks, dokumentatsiooni haldamiseks jne.

Tallinna veemonopol paigaldab mõõtureid, mis petavad25.09.2009

Kasumis suplev Tallinna Vesi paigaldab veemõõtjaid, mis võivad kokku hoidvale kliendile kuni kaks korda suuremat veekulu näidata. Selleks, et mahutada kolmeliitrisesse klaaspurki kuus liitrit vett, pole vaja mustkunstniku oskusi. Tuleb välja, et kõrge kuupmeetrihinna kõrval teenib Tallinna veemonopol kopsakat kasumit tegelikust kulust rohkem näitavate veemõõtjate arvelt. Tallinna eramuomanik Andrus Mirka teeb Ärilehega koos läbi eksperimendi ja imiteerib oma maja veemõõdikuga kokkuhoidliku pensionäri veekasutust. Sortsukene vett kulub proteeside puhastamiseks, teine janu kustutamiseks, silmapesukski kulub vaid pihutäis. Kolmeliitrine purk saab täis ja väidetavalt kõikidele Euroopa Liidu nõuetele vastav veemõõtja näitab kuueliitrist veekulu.

Ühistud otsivad kaitset pahatahtliku ülevõtmise vastu23.09.2009

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kohtus sellel nädalal justiitsministeeriumi esindajatega, et arutada korteriühistute pahatahtliku ülevõtmise takistamise võimalusi.

Kasutusloa taotlemine – kas ainult tobe kohustus?18.09.2009

Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis vastab ehitusloa taotlemisel
esitatud ehitusprojektile. Kasutusluba annab loa ehitise kasutamiseks ja kasutusloata ehitise kasutamine on ebaseaduslik.

Renoveeritud korterelamu küttekulud on kolmandiku väiksemad09.09.2009

SEB ja Kredex väljastavad soodusintressiga renoveerimislaene, mille eesmärk on tõsta korterelamu energiasäästlikkust. «Kredexi ressursi puhul on toetusmeetmeteks pikem laenutähtaeg ja soodsam hind,» ütles SEB juhatuse liige ja jaepanganduse juht Riho Unt. «Panga silmis on energiasäästlikkusele suunatud investeering tark, kuna kokkuhoitav summa on suurem, kui kulub laenu teenindamiseks.»

Õiguskantsler hakkab uurima Tallinna veehinna seaduslikkust 09.09.2009

Indrek Teder alustab Eesti Omanike Keskliidu palvel menetlust selgitamaks välja, kas Tallinna Vee hinnakiri mahub seadusega lubatud piiridesse.

Soojuspumpade kasutamine korruselamute kütmiseks – poolt ja vastu09.09.2009

Järjest kallinev tsentraalne soojus on suunanud paljusid korteriühistuid otsima alternatiivseid lahendusi tagamaks kortermajas soojust. Kehtib reegel - mida väiksem on tsentraalkatlamaja, seda kallim on tema poolt toodetud soojusenergia. Selle põhjuseks lisaks muule ka soojustrasside suured soojuskaod ning uute trasside ehitamine vajalikes pikkustes tõstaks oluliselt niigi kõrget soojusenergia hinda.

KredEx korraldab septembris „Korterelamu renoveerimislaenu“ programmi tutvustamiseks kaks infopäeva09.09.2009

Infopäeval antakse ülevaade laenuprogrammist ja seletatakse lahti, mida peavad korterelamute esindajad silmas pidama soodusintressiga renoveerimislaenu taotlemisel. 

Hüvasti hõõglamp!06.09.2009

Alates septembrist keelustatakse Euroopa Liidus matistatud hõõg- ja halogeenlampide tootmine ja tarnimine. Samuti koidab viimnepäev üle 80-vatise võimsusega tavapirnidele ja võrgupingelistele halogeenlampidele. Miks seda tehakse? Vastust võiks otsida  valgustustehnika tootja Osram pressiteatest: „Tulevik kuulub energiasäästu lampidele, säästlikele halogeenlampidele ja LED-idele – nüüdisaegsetele tehnoloogiatele. EU direktiiv määratleb tarbija huvidest lähtuvad kvaliteedinõuded, energiasäästu-lambid säästavad raha, energiat ja vähendavad CO2.”

Energiasäästu varjatud võimalused Eestis06.09.2009

Kuigi Eestis tarbitakse elaniku kohta vähem energiat kui nn vanades Euroopa Liidu riikides, on selle kasutamise efektiivsuse näitajad meil üsna kehvad. Ka Eesti energiasäästu kavade erinevus võrreldes Euroopaga seisneb selles, et me ei oska rakendada tõhusaid majandusmehhanisme.

Rõdude klaasimine vähendab soojakadu05.09.2009

Üha rohkem korteriühistuid renoveerivad kogu maja fassaadi. Renoveeritakse rõdu piirded, klaasitakse rõdud ja vajadusel ehitatakse katus kõige ülemiste korruste rõdudele, et kaitsta alumisi niiskuse eest. Selleks tellitakse kõiki töid hõlmav projekt, mis kinnitatakse ja kooskõlastatakse linnaosa arhitekti juures ja teistes seadusega ettenähtud instantsides. Kui omavahendeid selleks ei jätku, tehakse suuremahulised tööd tavaliselt pangalaenuga. Viimastel aastatel on fassaadide aktiivsemale renoveerimisele olulise finantseerimistõuke andnud ka KredEx.

Valminud uus Säästva Arengu ja Halduse portaal04.09.2009

Tere tulemast hea kinnisvarahuviline! Property24 keskkond koondab endas mitmeid funktsioone nii eraisikutele, kui ettevõtetele, samuti nii kinnisvaraomanikele ning üürnikele
ning kõigile meile, kes puutuvad igapäevaselt kokku majade- korterite- kontoritega. Seda siis nii eraelus, kui tööalaselt. Portaalis leiate asjalikku informatsiooni, päevakohaseid ja aktuaalseid uudiseid ning võimalusi just oma kinnisvara uuendamiseks ja kokkuhoidlikumaks muutmiseks. Seda viimast läbi Säästva Arengu Arvuti funktsiooni, mida koostöös erinevate Eesti haridusasutustega välja töötame. Süsteem areneb igapäevaselt ning kindlasti leiate igal külastusel enda jaoks uut ja põnevat. Täpsemat infot kogu arendustegevuse kohta leita kodulehelt www.property24.ee


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it